Haiglad püsivad kasumi piiril

Arstide väljaanne Meditsiiniuudised kirjutas, et haiglavõrgu arengukavasse kuuluvatest haiglatest õnnestus mullu kasumit kasvatada vaid mõnel, enamikul kasum vähenes, vähesed jäid ka kahjumisse.

Üle miljoni euro suuruse kahjumiga lõpetanud Pärnu haigla oli miinuses ka 2012. aastal, siis oli kahjum 54 760 eurot. Haigla käive oli 2013. aastal 28 miljonit eurot ehk umbes miljoni võrra enam kui tunamullu.

Pärnu haigla juhatuse esimehe Urmas Sule sõnul võeti eelmise aasta eelarve koostamisel arvesse kaht suuremat finantsmõjurit, millest üks pikalt ette planeeritud ja teine ootamatu.

Ootamatu mõjuga kokkulepe. Ootamatu mõjur oli Sule sõnul kõikidele haiglatele sarnane ehk 1. märtsil rakendunud kollektiivlepe ja sellest tulenevad kohustused. “Tervishoiutöötajate miinimumpalkade tõus oli suurema mahuga kui haigekassa hinnakirja sisend ja tähendas haiglatele rahalise katteta tööjõukulude kasvu,” selgitas Sule. Pärnu Haiglale oli selle mõju suurusjärgus 1,3 miljonit eurot täiendavaid kulusid.

Teiseks mõjutasid Pärnu haigla eelmise aasta majandustulemusi investeeringud. “Eelmisel aastal sai meil lõplikult valmis Ristiku tänava juurdeehitis ehk kahe terviselinnaku projekti viimane etapp,” rääkis Sule. Sellega seonduvaid ühekordseid kulusid, mis jäid eelmise aastasse, oli haigla juhi sõnul suurusjärgus 1,4 miljonit eurot.

Samas tõi Sule välja, et 2013. aasta eelarve oli haiglal arvestatud potentsiaalse kahjumiga isegi 2,1 miljonit eurot. Majandustulemust õnnestus parandada eelkõige kokkuhoiuga, muuhulgas ehituses. “Seega on eelmise aasta kahjuminumber haigla jaoks pigem väga hea, mis näitab, et meil õnnestus see keeruline aasta, kus kaks suur mõjurit kokku langesid, edukalt läbida,” lisas Sule.

Selle aasta eelarve on Pärnu Haiglal kinnitatud defitsiidiga 382 000 eurot, mis vastab pikaajalisele finantsplaanile. Sule sõnul oli esimeses versioonis selle aasta miinus planeeritud umbes 700 000 eurot. “Vähendasime investeeringute mahtu, tõstsime töötasu ja koostasime eelarve selliselt, et tulevikus oleks võimalik ka järgmine arenguhüpe,” selgitas Sule.

Kliinikum planeeritult kahjumis. Kahjumiga lõpetas 2013. aasta ka Tartu Ülikooli Kliinikum. Kui 2012. aastal oli haigla kasum 1,3 miljonit eurot, siis mullu oli kahjum 732 912 eurot.

Miinus tulenes meditsiinilinnaku projekti käibemaksukuludest. Aruandes tuuakse välja, et võrreldes planeeritud kahjumiga oli tulemus isegi üle kahe korra väiksem.

Kliinikumi käive kasvas tunamullusega võrreldes ja oli 2013. aastal 136 miljonit eurot. Mullu aasta alguses sõlmitud haigekassa lepingu kogu­maht oli 508 800 ravijuhtu summas 111 miljonit eurot. Aasta jooksul sõlmiti lisalepinguid kogusummas umbes 4 miljonit eurot.

Kolmel haiglal vähenes kasum ja käive. Neist Ida-Viru Keskhaigla lõpetas 2013. aasta 1,5 miljoni euro suuruse kasumiga. Seda oli umbes 22% vähem kui 2012. aastal. Haigla kogukäive oli üle 29 miljoni euro. Kasumi allikaks on põhitegevusega mitteseotud tulud, peamiselt Euroopa Regionaalarengu Fondilt saadud toetus haigla aktiivravikorpuse projekteerimiseks ning ehituse sihtfinantseerimine summas 3 miljonit eurot.

Aruandes tuuakse välja, et eelmist aastat jääb iseloomustama Ahtme linnaosas valminud uue aktiivravikorpuse käikuandmine. Kui haigla investeeringute maht oli kokku 6,5 miljonit eurot, siis uue aktiivravikorpuse ehitusele kulus sellest ligi pool. Selleks tuli võtta ka pikaajalist pangalaenu summas 3,9 miljonit eurot.

Mullu suurenes tulu tervishoiuteenuste osutamisest 6,3% ehk 1,5 miljonit eurot võrreldes 2012. aastaga. Kasvu suurim tegur on haigekassa tervishoiuteenuste piirhindade tõstmine, märgitakse aruandes.

Euroopa toetus kajastus majandustulemustes. Kasum ja käive vähenesid ka Jõgeva ja Hiiumaa haiglal. Jõgeva haigla aruandes mööndakse, et aasta oli haiglale pingeline ja kuigi eelarve suudeti tasakaalus hoida, kasutati käibevahendite nappuse leevendamiseks jätkuvalt arvelduslaenu.

Kasumi ja käibe kasvatajatest jääb silma Põhja-Eesti Regionaalhaigla, kelle kasum oli 2013. aastal ligi 13 miljonit eurot, aasta varem oli kasum ligi 3,5 miljonit. Suur osa kasumi kasvus oli Euroopa ­Regionaalarengu Fondist saadud juurde- ja ümberehituse toetusel summas 12,7 miljoni ­eurot. Haigla käive oli 147 miljonit eurot ehk ligi 20 miljonit tunamullusest rohkem. Haigekassaga sõlmitud lepingumaht oli 2013. aastal kokku 116,1 miljonit eurot ja see kasvas aastaga 6%.

Keskhaigla kasumis. Lääne-Tallinna Keskhaigla mullune majandusaasta lõppes ligi 400 000 euro suuruse kasumiga. Ka aasta varem oli haigla kasumis. Haigla mullune käive oli 44,5 miljonit eurot. Ka Lääne-Tallinna Keskhaigla sai Euroopa Regionaalarengu Fondilt toetust, summaks 54 000 eurot. Selleks aastaks planeerib haigla kahjumit, seisab aruandes. Peamine kulude kasv tuleneb palkadest.

Tallinna Lastehaigla 2013. aasta kasumiks kujunes 1,4 miljonit eurot. Aasta varem oli kasum ligi kolm korda väiksem. Haigla käive kasvas tunamullusega võrreldes ja oli 21,5 miljonit eurot. Lastehaigla möönab palgaleppe pärssivat mõju. Positiivset tulemit võimaldas aasta jooksul suurenenud haigekassa lepingu maht ligi 6% võrra.

Ülejäänud haiglatel mai alguseks majandusaasta aruannet riigile esitatud ei olnud.