Hinrikus: Euroopa pangandus muutusteks küps

Sirje Rank 14. mai 2014, 08:07

Ajalehe Financial Times 2014. a julge pealehakkamise preemia saanud TransferWise’i üks asutajaid Taavet Hinrikus ei usu, et dinosauruspankade elus hoidmine Euroopa majanduse kasvule veab.

"Pigem panevad Euroopa majanduse liikuma alternatiivsed uued (finants)teenused," arutleb noor ettevõtja (32) firma uue kontori tibukollases toas, kus Euroopa Parlamendi nimetamine tundub kui tervitus teisest ilmast. Hinrikus võõristust ei jaga, märkides, et tal on pigem kurb, et paljud noored demokraatiast kaugenevad ega adu valimiste mõju oma igapäevasele elule.

2002. aastal oli Hinrikus Skype'i esimene palgaline Eestis. Nüüd, mil 10 aastat tagasi välja naerdud internetiülene helistamisteenus on haaranud 40% rahvusvaheliste kõnede turust, ehitab ta "rahaülekannete Skype'i. "Olen veendunud, et viie kuni kümne aasta pärast kuulub pangandusturust 30-40% uutele tegijatele," ütleb ta.  

Dinosauruste aeg saab ümber

Inglismaal, kus Hinrikus poole ajast elab ja töötab, annavad ettevõtetele mõeldud P2P laenuplatvormile Funding Circle raha juba kohalikud omavalitsused, et see firmadele edasi laenata. Sest pangad seda ei tee. Vastasel juhul kaoksid ettevõtted lihtsalt ära.

"See on näide, kuidas pangandus liigub dinosauruslike pankade kontrolli alt välja," ütleb ise ingel-investorina samuti alustavatesse firmadesse panustav mees.

Pangandus on muudatusteks küpse. Ja ka laiemalt võiks Euroopa Liit majanduskasvu otsida pigem uuele ettevõtlusele soodsat pinnast luues.

"Kipub olema nii, et poliitikat mõjutavad suurettevõtjad, et oma turuosa kaitsta," taunib Hinrikus ja nõustub, et üks markantsemaid näiteid uuele vastutöötamisest on Uber taksoäpi tõrjumine Prantsusmaal ja Belgias. Telekomide blokaadi koges ka Skype. "Oluline oleks see ümber pöörata ja hakatagi mõtlema väga radikaalselt, mida on vaja teha, et suurendada väikeettevõtlust. EL võiks rohkem kuulata SMEde häält," ütleb ta.

Probleemi lahendus on hariduses

Kõrge tööpuuduse probleemi hakkaks Hinrikus lahendama sellest otsast, milliseid muutusi vajab haridussüsteem, et töötud täidaksid ametikohad, kuhu üle Euroopa oskajaid napib. Seda enam, et väidetavalt on 47% tänastest töökohtadest 20 aasta pärast kadunud, kuna töö teevad ära arvutid. "Mida me ette võtame?  Kuidas peab haridussüsteem kohanema?" küsib Hinrikus, kelle sõnul on "jabur", et osa tänastest keskkoolilõpetajatest Euroopas ei oska veel isegi arvutiga ümber käia. Seda ajal, kui IKT tööjõudu on igal pool järjest enam vaja.

Euroopa Liit oleks Hinrikuse arvates just sobiv institutsioon, mis suudab pikemalt ette mõelda, ehkki siingi on omad valimistsüklid.

Ettevõtlusharidust võiks rohkem anda, et inimestel oleks ettevõtjaks olemisest parem ettekujutus ja vähem hirmu. "Kui inimesi rohkem koolitada ja julgustada, kuni selleni välja, et iga keskkoolilõpetaja on läbi teinud oma näidisettevõtte või esimese pankroti, oleks selle mõju ühiskonnas väga suur," pakub ettevõtja.

Suuri võimalusi kätkeb ka 500 miljoni tarbijaga ühisturg, kui see ei toimiks vaid näiliselt. Nii eestlased kui rumeenlased on kogenud piiranguid tööjõu liikumisele, käibemaks on riigiti erinev, mis nõuab firmalt erinevate hinnakirjade haldamist, jne. Ei ole seda ühisturu ühtsust. Samuti tuleks küsida, kas on mõtet ja inimeste tegelikku toetust reeglitele, mis ei võimaldada torumehel leket parandama tulla enne pikka ooteaega, kuna tööaeg on rangelt reglementeeritud, või mis keelavad pühapäeval poest televiisorit osta.

"Lihtsustada on vaja," ütleb ettevõtja, kes lihtsustaks ka tööjõu vaba liikumist, millele tekkinud vastasseisust eurovastased toetust ammutavad. "Pikas vaates on kõigile kasulik, kui ühisturg eksisteerib ja toimib reaalselt. Kui on probleemid, tuleb need lahendada, selle asemel, et kogu liidu vastu töötada."

Internet jäägu vabaks

Väga positiivseks sammuks Euroopa jaoks hindab Taavet Hinrikus hiljutuse võrguneutraalsust tagavate seaduste vastuvõtmise Euroopa Parlamendis, mis ei võimalda telekomidel mingit tüüpi internetirakendusi blokeerida. "Vaja on hoolitseda, et internet jääks neutraalseks keskkonnaks, kus ükski riik või võim ei saaks kasvu takistada," on ettevõtja korraga nii rahul kui murelik.

Eesti majandusele näiteks võiks väga suurt kasu tulla arendamisel olevast e-kodaniku ideest, mis võimaldaks Eesti ID kaarti taotleda ka mittekodanikel. Pikem mõte on teha ettevõtte asutamine Eestisse väga lihtsaks - kõik asjad saaks ära ajada üle interneti. "Tegelikult võiks kogu Euroopa sellist asja teha," arvab Hinrikus.

Küsimusele, kas vajame rohkem Euroopat, vastab ta, et pigem vajame targemat Euroopat.

EL on teinud hästi, suunates innovatsiooni- ja teadusraha projektidesse, mida erasektor ei rahastaks, kuna need on liiga kallid või ajamahukad. Teine positiivne näide on European Investment Fundi panus Euroopa riskikapitali kogukonna arendamisse. Fond on investor enamikes Euroopa riskikapitali fondides, seal on välja arendatud kompetents nende fondide hindamiseks ja raha eraldamiseks.

"See on suurepärane ja seda ei pea liikmesriigid kordama," ütleb Hinrikus. Samas nende asjadega, kus parim pädevus on kohapeal, ei peaks tegelema Euroopa Liit.

Aga tagasi TransferWise'i juurde. Esimesed miljard naela on TransferWise tänaseks vahendanud, hoides klientidele teenustasudelt kokku 45 miljonit naela. Viie aasta pärast on miljard naela ehk juba päevakäive, seab Hinrikus lati paika.

Artikkel ilmub Euroopa Parlamendi valimiste ühisprojekti raames, milles osalevad Dagens Industri (Rootsi), Kauppalehti (Soome), Börsen (Taani), Äripäev (Eesti), Finance (Sloveenia), Verslo Žinios (Leedu), Puls Biznesu (Poola). Lisaks parteide esinumbrite intervjuudele avaldame intervjuud igast riigist ühe ettevõtjaga

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. May 2014, 09:40
Otsi:

Ava täpsem otsing