Suur maksukoormus paneb ümbrikupalka maksma

Ümbrikupalga pooldajaist 67% (tunamullu 72%) nimetas ühe põhjendusena Eesti töötajate liiga suurt maksukoormust, selgus konjunktuuriinstituudi (EKI) uuringust. Märkimisväärsete põhjustena nimetati veel, et Eestis on ettevõtete maksukoormus liialt suur ning et riigil on raha niigi palju.

Riigi raha­rohkuse kohta arvas EKI direktor Marje Josing, et tegemist võib olla PR-probleemiga. Tema sõnul võib see olla seotud sellega, et kui jälle tulevad ­uudised kõrgete palkade või nende tõstmiste kohta, on tegemist justkui ühiskondliku valunärviga. “Me ei anna endale sageli aru, et probleem ei ole üksikutes palkades, mis on väga kõrged, need moodustavad makromajanduslikult marginaalse osa. See on seotud ühiskonna moraali või õigustundega, mis kahjustab mingit laiemat valdkonda,” ütles ta.

Pea pooled rahul. Rahulolevate ümbrikupalga saajate osakaal on aastaga kasvanud 8 protsendipunkti võrra: kui mullu oli ümbrikupalgaga rahul 49% saajaid, siis aasta varem 41%.

Veidi alla poole (45%) ümbrikupalga saajaist töötab ehitussektoris, järgnevad toitlustus, tööstus, transport, põllumajandus ja kaubandus.

Seaduskuulekad halvemas seisus. Josingu sõnul on erakorteri remondi puhul sularahakäive väga levinud. “Ka suuremates hangetes on seda väiksemate allhankijate tasemel palju. Ehitussektoris need firmad, kes tahavad korrektselt kõik makse maksta, on kogu hankeprotsessis ja konkurentsivõitluses väga nukras olukorras,” selgitas ta.

Amet nõudnud ligi 8 miljoni eest lisamaksu. Maksu- ja tolliameti (MTA) teabeosakonna juhataja Tõnis Kuuse sõnul kontrollis amet 2000 korda erinevaid ehitus­ettevõtteid ja määras  täiendavaid makse ligi 7,8 miljoni ­euro väärtuses.

Kuuse teatel tegi MTA mullu 420 vaatlust seoses töömaksudega, kus iga neljanda juhtumi puhul tuvastas amet seadusvastast tööjõudu.