Väiketootja suhtub toetusse skeptiliselt

Urve Vilk 14. mai 2014, 18:09

Koostatavasse maaelu arengukavasse aastateks 2014–2020 plaanitakse uuendusena 30 miljoni euro suuruse kogumahuga toetusmeedet väikeste põllumajandusettevõtete tehtavateks investeeringuteks.

Talupidajate arvamusi toetuse kohta on seinast seina. Mõni kiidab, teine peab summasid piskuks ja kolmas näeb selles ebaausa konkurentsi tekitamist.

Jaanus Tõnisson on Harju maakonnas tegutsev hobimesinik, kelle mee müügi hulk on alla poole tonni. Lisaks on tal väike veisekasvatus. Praegu on võetud suund ka turismitalundusele. Tõnissoni sõnul ta karjatamise toetust viimati ei saanud, kuna tekkisid ebatäpsused, millest PRIA teda ei informeerinud ning mille kohta talunik ka ise ei osanud üksikasju uurida. Ka muid toetusi ta praegu saanud pole.

Mesinduses puuduvad Eestis toetused hoopistükkis, ehkki naabritel on need mesinikele olemas. “Ükski meede ei kesta igavesti, vaid saab ükskord otsa, see on negatiivne,” ütles ta. “Aga toetus on investeering, mis võimaldab edasi liikuda. Meetmetoetus Soomes on 70%. Ja mesinikud saavad toetust nii Lätis kui ka Soomes. Aga meil mitte. Riik võiks võtta seisukoha, et oleksime lähinaabritega sarnases seisus, meil on ju hinnaskaala sama kui mujal Euroopas või isegi kallim,” rääkis ta.

Toetus annab jõudu edasiminekuks. “Kui toetust saanud pole, on edasiminek tagasihoidlikum,” sõnas Tõnisson. Samas tõi ta välja, et noortalunikud saavad toetust alustamiseks, mis võimaldab neil osta tehnikat ja tugevalt alustada. See, kes on kümme aastat tegutsenud, enam toetust ei saa ning sageli ei jätku jaksu ka endal investeerimiseks. “Nii et need asjad ei ole mustvalged. Igaühel on oma seisukoht ja pole võimalik öelda, mis on õige ja mis vale,” lisas ta.

“Eks toetus annab tegevusele power’it, aga tuleb vaadata, et see jõuaks õigesse kohta. Kõigile ei saa kunagi jagada ja kõigi jaoks võrdseid tingimusi pole ka võimalik kunagi luua. Eks ole nii, et kui ise saad toetust, siis on hea meel, aga kui ei saa, siis kirud,” lisas Tõnisson.

Ta rõhutas, et riigil tasuks jälgida strateegiat, et riik suudaks ise oma rahva ära toita. Pidevalt tuleb peale uusi kaupu sealt, kus on paremad klimaatilised tingimused. Näiteks toetatakse meil rapsi ja teraviljakasvatust, mis on kõige saaste koormavamad vormid. “Riigi seisukohalt võib see olla mõistlik, aga samas köögiviljakasvatus ei saa midagi,” rääkis Tõnisson.

Tõnissoni sõnul annab iga saadav toetus tegutsemiseks teise aluse. “Ega toetus ei peagi olema just alati rahalises vormis. Keegi ei küsi kümmet eurot mesilaspere kohta, nagu Soomes on. Võib anda ka ravimeid või sööta talveks, tegevust saab ka teisiti toetada kui rahaga,” rääkis ta.

Tõnisson rõhutas, et toetab Eesti Talupidajate Liidu seisukohta, mille järgi väiketalud on riigile strateegiliselt tähtsad. Ta lisas, et ka Euroopas ringi liikudes jääb silma, et talud on üsna väikesed. “Hetkeolukord on ju selline, et külad liiguvad tühjaks. Ka väike toetus võib anda uue hingamise. Meede võib olla väike, aga kui sul on kohustus, siis sa teed tööd suurema rõõmuga, sest keegi hindab sind,” märkis ta.

15 000 arenguks liiga väike summa. Põlvamaal Intsu talus lihatomateid kasvatav Voldemar Kamenik sõnas, et meetmes lubatav 15 000 eurot on olematu summa. Hektar kasvuhoonet maksab näiteks miljon eurot, nii et sellest summast on vähe isegi popsitalunikule, märkis ta.

Üldisemalt toetuste jagamisest rääkides arvas ta, need võiksid olla seotud tootja investeeringutega. “See võiks olla seotud investeeringute mahuga või selle valdkonna mahu või käibega,” tõi ta välja oma seisukoha. Tema hinnangul on põllumehe toetamiseks muidki võimalusi kui raha jagamine, kui seda tahetaks teha. Näiteks võib aktsiisid maha võtta. “Aga kui ei taheta aidata, vaid tahetakse ainult maksu tõsta, siis pole midagi arutadagi,” märkis ta.

Toetuse määramine sõltub isegi projekti kirjutamise oskusest

Anti Tomson, Vana-Peetri talu

Eks Lääne-Euroopa on läinud toetuste teed ja see jõuab ka Ida-Euroopasse.

On ikka tore, kui keegi annab raha mitte millegi eest. Samas ausa konkurentsi tingimstes oleks õiglasem, kui turgu toetustega ei solgitaks.

Selle määramine, kes toetust saab ja kes mitte, on ju subjektiivne, ka kriteeriumid on vaieldavad, kellele ja kui palju anda. Nagu teisteski valdkondades, on ka põllumajanduses projekti kirjutamine juba omaette töö, mis võimaldab raha saada.

Meie investeerime selle järgi, kui palju müüme. Sätime oma tegevuse selle järgi, kui palju ostetakse.

Oleme perefirma, nii et tootmismahtu väga suureks me ajada ei taha, tööjõu puudumise kujul tulevad piirid ette, aga veidi oleme plaaninud sel aastal tootmist siiski suurendada.

Väiketootja võib toetusega osta ka kasutatud masinaid
Väikeste põllumajandusettevõtete investeeringute toetamise meede eeldab, et vähemalt 50% toetusest tuleb kasutada materiaalsesse varasse tehtavaks investeeringuks, mis aitab põllumajandusettevõtte arendamisele ning konkurentsivõime parandamisele.
Toetatakse ka kasutatud masinate ja seadmete ostmist. Maksimaalne toetussumma põllumajandusettevõtte kohta perioodi jooksul on 15 000 eurot.
Kokku plaanitakse uude maaelu arengukavasse 24 meedet, mis keskenduvad põhiliselt keskkonnasõbralikule tootmisele, teadmussiirdele, ühistegevusele, toidutootmise ja -tööstuste efektiivsuse tõstmisele ning maaelu ja -ettevõtluse toetamisele.
Maaelu arengukava 2014–2020 plaanitavaks mahuks koos Eesti riigi kaasfinantseeringuga on ligi miljard eurot.
Arengukava jõuab plaanide kohaselt valitsusse vastuvõtmiseks mai keskpaigas. Lõpliku heakskiidu uuele maaelu arengukavale peab andma ­Euroopa Komisjon.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. May 2014, 16:25
Otsi:

Ava täpsem otsing