Viisemann võttis pensioniraha aktsiatest välja

Kui 2011. aastal moodustasid aktsiainvesteeringud LHV populaarseimas pensionifondis L 42,7%-lise osakaalu, siis möödunud aasta lõpus oli osakaal taandunud 17%-le. Ka panga kõige agressiivsema strateegiaga XL fondis oli aasta lõpus aktsiates ja aktsiafondides vaid 34,6% ehk alla poole varadest.

“Ma kardan, et 2008. aasta finantskriisist ei ole kuigi palju õpitud. Kriisi põhjustas kõrge laenukoormus. See on aga viimasel viiel aastal veelgi kasvanud,” kommenteeris LHV pensionifondide juht Andres Viisemann möödunud aastal toimunut.

Viisemanni sõnul on keskpankade rahatrükkimine toetanud nii finantsvara kui ka kinnis­vara hindu, kuid reaalne majandus pole sellest olulist abi saanud. “USA keskpank tunnistas detsembris, et rahatrükkimisest pole palju kasu ning selle jätkamisel samas mahus võib negatiivne mõju majandusele olla suurem kui positiivne,” märkis ta, lisades, et õige varsti pärast rahakraanide koomale keeramist langesid ka aktsiaturud. “Ma kahtlustan, et see langus saab peatselt hoogu juurde,” tunnistas ta.

Riskantsed varad löögi all. Viisemanni sõnul pole talle meeltmööda turgudel valitsev olukord, kus keskpangad üritavad suunata investeerijaid vägisi riskantseid varasid ostma. “See võib lõppeda halvemini kui viis aastat tagasi. Tõenäoliselt saavad kõige rohkem pihta kõige riskantsemad varad, mis on arenevate turgude valuutad, aktsiad ja võla­kirjad,” märkis ta.

Viisemann likvideeris möödunud aastal pensionifondidest suurema osa Ida-Euroopasse ja ­Venemaale tehtud investeeringuid. Vaatamata sellele, et need tundusid odavad. “Kartsin, et langusruumi on rohkem kui tõusuruumi. See oli õige otsus,” hindas ta. Kuna risk tundus liiga suur, siis müüs ta ka Eesti aktsiatest need ettevõtted, mis sõltusid suures osas Vene turust.

Samuti müüs Viisemann Pensionifondi L portfellist kõrgema riskiga ning soetas asemele madalama riskiga võlakirju. “Inflatsiooni ma väga ei karda ning usun, et intressimäärad püsivad madalal veel küllalt pikalt, kuna majandusaktiivsus püsib madalana. Seetõttu olen selle aasta alguses soetanud pikaajalisi madala riskiga võlakirju,” märkis fondijuht.

Viimastel aastatel on aga LHV suurendanud investeeringuid kinnisvarafondidesse. EfTENi Kinnisvarafondi osakaal kasvas mullu 4,9%-lt koguni 8,2%-le ehk 7 miljonilt 17 miljonile. “Lisaks ­EfTENile oleme investeerinud ka East Capitali kinnisvarafondi ja me oleme andnud lubaduse, et kui nad leiavad sobivaid investeeringuid, siis investeerime täiendavalt,” sõnas Viisemann.

Mahtude kasv pakub rohkem võimalusi. Viisemanni sõnul ei erineks tema investeerimisotsused oluliselt olukorras, kus LHV hallatavate fondide mahud oleksid kolm korda suuremad või kolm korda väiksemad. Praegu on LHV hallatavate pensionifondide maht 391 miljonit eurot.

“Kui fondide mahud jõuavad kunagi 1 miljardi euroni, siis võib osutuda majanduslikult põhjendatuks teha teatud investeeringuid, näiteks kinnisvara, otse, mitte teiste fondide vahendusel,” sõnas fondijuht. Praegu seda veel teha ei saa, kuna üksikud investeeringud ja sellega kaasnev risk võivad osutuda fondide jaoks liialt suureks, lisas Viisemann.

Tegi esimese investeeringu metsa

LHV pensionifondide juhi Andres Viisemanni sõnul oli esimeses kvartalis suurimaks muutuseks see, et tema hallatavad pensionifondid vahetasid lühema tähtajaga võlakirjad pikema tähtajaga võlakirjade vastu. Lisaks tegid LHV pensionifondid jaanuari lõpus oma esimese investeeringu Eesti metsa Birdeye metsafondi kaudu. “Ma usun, et praegusel ajal on ettevaatlikkus põhjendatud. Ettevõtete kasumid ei kasva enam endise kiirusega. Karta on, et ka majanduskasvu näitajad nii lähemal kui kaugemal valmistavad lähitulevikus investoritele pettumust,” sõnas ta. Viisemanni sõnul võivad keskpangad mõnda aega veel varade hinda üles pumbata, aga millalgi saabub tõehetk. “Sellises olukorras ma ei pea põhjendatuks püüda väikest tõusu, riskides samal ajal suure kaotusega,” märkis ta.