Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

O’Brock: maksan USA-le makse sama palju kui Eestile

16. mai 2014, 00:00

Molycorp Silmet ASi juhatuse esimehe David O’Brocki sõnul maksab tema Ameerika kodanikuna USA-le makse sama palju kui Eesti riigile.

11. aprillil allkirjastud kokkuleppe järgi soovib USA edaspidi saada tema puhul infot ka näiteks selle kohta, millisele rahale tal ettevõtte juhatuse esimehena on juurdepääs.

Eesti kiitis heaks liitumise USA rahvusvahelise maksukuulekuse parandamise (nn FATCA) lepetega, mille tulemusel hakkab Eesti edastama USA-le infot Ameerika kodakondsete pangakontode ja valduses või käsutuses olevate rahasummade kohta.

Selle kokkuleppe eesmärk on koguda teavet USA maksukohustuslaste kohta ja takistada maksude tasumisest kõrvalehoidumist. Maksu- ja tolliamet hakkab üks kord aastas USA-le infot edastama, ka pangad on kohustatud infot andma.  Kokkuleppe rakendamiseks töötab rahandusministeerium välja maksuvaldkonnas rahvusvahelist halduskoostööd reguleeriva seaduse.

Kas Teie hinnangul on selline kokkulepe vajalik? Seda ma ei oska öelda, kuid kuna ma olen ameeriklane, siis ma pean igal aastal lisaks Eesti tulumaksudeklaratsioonile tegema ka USA oma. Seda peab tegema iga ameeriklane, ükskõik kui palju raha ta teenib. FATCAga kaasneb ka üks teine paber, mis on sarnane ja mida tuleb ka igal aastal täita. Tuleb USA-le teada anda, kui suure raha üle sul kontroll on, mitte ainult selle kohta, kui palju sa omad.

Kui mina olen Eesti firmas juhatuse liige ja mul on allkirjaõigus ettevõtte pangakontode peale, siis mina pean esitama USA-le ka need kontod. Näitama, et mul on ka sellisele rahale juurdepääs. Kuna Molycorp Silmet on USA firma, siis pole meile see probleem, kuid kui oleks tegemist mingi Eesti ettevõtega, siis ma ei tea, kas nemad tahavad USA-le anda oma pangakonto andmeid?

Nüüd nõutakse ka seda, et pangad jagaksid infot. Sellega on nii ja naa, pankadele tekitab see kindlasti lisatööd. Mõne riigi pangad ei tahagi näiteks, et ameeriklastel oleks seal kontod.

Miks nii? Pangal kaasneb sellega liiga palju tööd. Ma saan aru, miks riik tahab seda teha. Nad tahavad kindlustada, et ma ei tegeleks siin raha- või maksupettustega. Kuid see tekitab palju pahameelt nii pankade tasemel, kes peaved selle pärast lisakulutusi tegema, kui ka Ameerika kodanikes. Kui seda plaani 2010. või 2011. aastal arutama hakati,  siis paljud ameeriklased vahetasid kodakondsust. Nad ei soovinud enam USA kodanikud olla, sest maksuamet oli nende hinnangul üle piiri läinud. Ameerika on peaaegu ainuke riik maailmas, kes küsib makse, ükskõik kus maailmaosas sa siis tegutsed.  Seda on natuke liiga palju.

Kas selleks, et vähem makse maksta, registreeris osa ameeriklasi ennast Eesti kodanikuks? Mitte isegi see, aga mõni arvas, et kui nad elavad Eestis, maksavad siin korralikult makse, et miks peab ka USAs veel maksma, kui ei kasutata sealseid teid või sotsiaalsüsteemi.

Teie maksate USAsse makse? Absoluutselt. Mina otsustasin nii perekondlikel põhjustel. Kui inimene annab USA passi ära, eriti minu kodukohas, siis seal tähendab see seda, et sa oled reetur. Nad ei saa aru, et kodakondsusel ja rahvusel on vahe sees. Eestlased saavad sellest kenasti aru, aga kõik ameeriklased ei saa sellest aru. Et minu perekonnas oleks kõik hästi, siis ma maksan makse ja mitte vähe! (Naerab). Maksan USAsse sama palju makse nagu ka Eesti riigile.

Kuidas see muudatus siin tegutsevatele USA taustaga ettevõtetele mõjub? Ma ei oska seda täpselt hinnata, mina oskan eraisiku tasandilt vaadata. Kuid, kui keegi tõesti ei taha makse USAsse maksta, siis ikkagi saab seda ka mitte teha. Piisab sellest, kui sa võtad juristi või abikaasa, kes pole ameeriklane, ja seisad hea selle eest, et raha laekuks kõik nende kontodele.

Ma kardan, et see kokkulepe lisab bürokraatiat ja tagasimaks, mida loodetakse saada, ei realiseeru. Tegelikult võiks USA teha nii nagu Eestigi kõik võimalikult lihtsaks. Siis inimesed petavad ka vähem ja punuvad vähem skeeme.

 

Taust

  • Maksuinfo vahetamise lepe

Eesti valitsus kiitis USAga maksuteabe vahetamise kokkuleppe eelnõu heaks 23. jaanuaril ja rahandusministeeriumi kantsler Veiko Tali kirjutas sellele alla 11. aprillil. Kokkuleppe alus on USA maksukuulekuse seadus (inglise keeles Foreign Account Tax Compliance Act, FATCA).
Kokkuleppe sõlmimist kavandavad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. Samasugust andmevahetust kavandatakse pikemas perspektiivis ka OECD ja ELi raames. Seadus on plaanitud jõustuma 30. juunil 2014. a.

 

Kommentaar

  • Hind USA klientidele võib tõusta

Mart Siilivask, Swedbank ASi pressiesindaja
Tegemist on USA nõudega kõikidele riikidele seoses maksukohustuste täitmise kontrollimisega. Eestis allkirjastati vastav leping tänavu.
Eesti pangad hakkavad vastavalt FATCA nõuetele edastama Eesti maksuametile kõikide klientide andmeid, kelle kohta on alust arvata, et neil võiks olla maksukohustusi USA ees. Ennekõike tähendab see, et pank vajab informatsiooni kliendi maksuresidentsuse kohta – ehk klient peab teavitama, kui on USA maksukohuslane. Tõenäoliselt võib pangateenuse kättesaadavus USA seostega klientide jaoks halveneda, kuna pangad võivad keeruliste protseduuride tõttu olla mitte huvitatud nende teenindamisest. Seoses kasvanud kuludega võib teenus minna nende jaoks ka kallimaks. Praegu on veel lõplikku FATCAga seotud kulude numbrit vara öelda.
FATCA on iseenesest vaid üks mitmetest pankadele lisandunud või peagi jõustuvatest regulatsioonidest, mis toovad kaasa täiendavaid kulutusi. Tegevuskulude kasvu toovad kaasa ka erinevad Euroopa Liidu regulatsioonid. Kaudselt tähendab karimistuv regulatiivne keskkond paraku kõigi pangaklientide jaoks perspektiivis hiilivat hinnatõusu.

  • Teenustasud FACTA tõttu ei muutu

Aivar Rehe, Danske Banki tegevjuht
Eesti otsus liituda nn FATCA lepetega on Eesti riigi poliitiline tahe arendada rahvusvahelist koostööd. Pankadel kui eraettevõtlusel on kohustus leppeid järgida nii sisus kui ka tähtaegades.
Nimetatud lepe hõlmab piiratud arvu Danske Banki kliente ning peame tegema mõõdukas mahus panga- ja infotehnoloogilisi arendusi.
Kliendisuhte alustamisel ei too leppe täitmine kliendile kaasa täiendavaid rahalisi kulusid. Klient peab andma pangale nõusoleku vastavate andmete edastamiseks USA ametivõimudele. FATCA leppe realiseerimisel mõju kliendi teenustasudele ei ole.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. May 2014, 19:42
Otsi:

Ava täpsem otsing