Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Puhkepäev. Ainult päriselt kuulamiseks
Ei ole just palju muusikuid, kes panevad oma albumile kaasa juhendi selle tarbimiseks.
Saksamaalt pärit klaverigeenius Nils Frahm on just üks selline. Mitmekümnel kontserdil salvestatud kogumik “Spaces” tuleb tema nägemusel panna mängima alles siis, kui telefon ja arvuti ning muud moodsad segajad-tähelepanuröövlid välja lülitatud ning saab kuulamisele pühenduda. Vaid sellisel juhul on elamus täielik. Just nagu mängiks Frahm sealsamas ainult kuulajale.
Selline soovitus pole pretensioonikus või artisti upsakus, vaid detail, mis kipub ununema. Moodsad, rööprähklejad ning korraga mitut rauda tules hoidvad ei panegi tihti tähele, et kõike tehes ei tee korralikult tegelikult midagi.
Nii ongi kaasaegset klassikat, näpuotsaga džässi viljeleval ning neid stiile klaverist välja klimberdaval Frahmil õigus. Võta omale see aeg ja märkad, kuidas kunstnik hellalt, kuid veenvalt instrumentidest ilu välja võlub, kord tinistades, kord jõuliselt klahve pressides. Nii ei kao ka nüansid, kus läks nihu, kus õnnestus, mis mürasse sumbuks.