Puhkepäev. Kai kohvik pakub suurepärast merevaadet

Vanasadama jahisadam pole veel õieti talve­unest ärganud, jahte on hõredalt. Ka meil on külm, kui me ennast kohvikuterrassile sätime, aga pole parata – olen nagunii talv läbi pidanud leppima restoranide parklavaadetega. Kuigi ka kohvikust näeks kaunist merevaadet, sest see koosnebki peamiselt akendest.

Merevaatega mereäärekohvik. Kavatsen selle kevade ja suvega ringi peale teha Tallinna mereäärsetele söögikohtadele. Rannajoon on meil ligi 50 kilomeetrit pikk, aga mitu merevaatega söögikohta meil on? Enzos ja Mašas olen juba käinud – sadamapiirkonna restoranid mõlemad, üks otse D-terminali juures, teine sealt pisut linna poole, aga merd ei näe kummastki.

Kellel asja Sadama turule, see satub tõenäoselt ka mereäärsesse Kai kohvikusse. Sadama turule võiks gurmaanidel asja olla küll, tohutu alkoholiosakonna kõrvale on alles jäänud ka täiesti arvestatav hulk kodumaist toitu, lisaks Papa Joe falafeli- ja hummusekiosk ning Portugali poeke.

Turukohviku idee on iseenesest ju suurepärane – parim värske tooraine alati käepärast. Millegipärast see aga ei tööta. Nõmme turu peahoones proovisid mitu kohvikupidajat, aga asjata, nüüd on seal masendavate aroomidega vanakraamipood. Keskturul on küll arvestatav seljanka- ja pelmeenikiosk, aga see ongi praktiliselt kõik, kui igihaljaid saiakesi ja pirukaid mitte arvesse võtta – jahu ja suhkur müüvad kõikjal ühtviisi hästi.

Sadama turu Kai kohviku menüü viitab aastaaegade vaheldumisele – ikkagi kevadmenüü – ja sealt leiab isegi spinatit. Muud kevadist küll mitte, aga ilma selletagi on kohviku atmosfäär kevadiselt helge ja kerge. Et terrassil kuidagigi toime tulla, alustasime kuumade suppidega. Kartuli-spinati püreesupp oli maitsev, aga kookose kalasupi nime kandev leemeke täielik lahja lurr. Kookost oli see võib-olla näinud, aga kaugelt või ainult vilksamisi ja ega seal puljongis eriti muudki polnud. Jah, kala- ja porganditükikesi ju oli, aga puljongil polnud ei nägi ega tegu. Nõrutasin tahke osa välja, muu läks kööki tagasi.

Turul on ju inimesed harjunud, et kaupmehed enne ostu üht-teist maitsta pakuvad. Turukohvikus võiks olla samuti, enne tellimist võiks saada kõigepealt paar lusikatäit maitsta. Mõtet edasi arendades – nii võiks ju olla ka teistes restoranides. Kust ma muidu tean, mida nad kookosese kalasupi nime all pakuvad?

Alusetud lubadused. Kalaroog maitses hästi, aga ka see polnud päriselt see, mida menüü lubas: lubati krõbedat koorikut, aga seda oli ainult tükati, enamik valgest pehmest kalalihast oli au naturel. Porrulauguga maitsestatud kartulipüree oli hea, kartuliroad tulevad Kai kohvikus hästi välja. Ka madalküpsetatud veise välisfilee ploomikastme ja röstitud aedviljaga oli maitsev. Gurmee just mitte, aga mõõduka hinnaga kohviku kohta täiesti tasemel.

Nii kala kui veise juurde oli võimalik valida sobilik klaasivein. Valik polnud just suur, aga andis toiduga hästi sobitada. Olekski olnud imelik, kui sellise aukartustäratavate mõõtmetega alkoholipoe naabruses olevasse kohvikusse nüüd paari head veini ei jätkuks.

 

Kai kohvik

Aadress: Sadama 25, TallinnTelefon: 5556 7412Avatud: 9–19

Hinnang: 24toit 7teenindus 8interjöör 9

põhiroogade hinnad: 6,70–10,90 eurot