Tallink teenis madalhooajal rekordkahjumi

Laevakontserni 23,4 miljoni euro suurune puhaskahjum oli tervelt kolmandiku võrra suurem kui eelmisel aastal samal ajal.

Tallinki aktsia reageeris eile Tallinna börsil esimese kvartali majandustulemustele 2,46protsendilise langusega, 0,752 eurole.

Tallink põhjendas majandusaruandes, et kahjum tuli hooldustöödest, mis laevadele madalhooajal tehti, ning sellest, et lihavõtted kui populaarne reisiaeg jäi teise kvartalisse. “Lisaks avaldas mõju kruiisilaeva Silja Serenade hooldus ja põhjalikud uuendustööd,” teatas ettevõte börsile.

Pangad ootasid viiendiku võrra väiksemat kahjumit. LHV Panga analüütiku Joonas Joosti sõnul oli Tallinki kahjum suurem, kui pank prognoosis. Ka Swedbank prognoosis, et kahjum tuleb 3,85 miljonit eurot väiksem.

Joosti kinnitusel pole laevakontserni puhas­kahjum iseenesest üllatav, kuna madalhooajal tehaksegi suuri hooldustöid ja see on juba prognoosi sisse arvestatud. “Kuid suuresti just oodatust väiksemast brutokasumist tulenevalt osutus esimese kvartali puhaskahjum siiski umbes 20% suuremaks, kui LHV ootas,” lausus ta.

Kuna Tallink ei avalda kvartaliaruannetes oma kulude struktuuri, on Joosti sõnul raske hinnata, mis täpselt kasumlikkuse languse taga oli.

Ka Tallinki juhtkond ei andnud eile Äripäevale lisakommentaare kahjumi põhjuste kohta.

Soome–Rootsi liinil suurim kadu. Tallinki käive oli esimeses kvartalis 188,2 miljonit eurot, mis on 1,2% väiksem kui mullu samal ajal.

Kvartaliaruandest selgus, et enim vähenes nii reisijate arv kui ka kaubavedu Soome–Rootsi laevaliinidel. Käive kahanes neil liinidel aastaga ligi 9% ja reisijate arv 6% võrra.

Kuna Soome–Rootsi liinid andsid kokku rohkem kui kolmandiku kogu ettevõtte käibest, avaldas müügimahu vähenemine ka tulemustele suurt mõju.

Tallinki teatel oli langus tingitud pikemast hooldustööde ajast, aga tulemus võib näidata ka põhjanaabrite majanduse kehva olukorda.

Põhjanaabri majandus mõjutab veel kaua. Trigon Capitali varahalduse juhi Heiti Riisbergi sõnul mõjutab Soome majanduse nõrkus Tallinki tulemusi ka edas­pidi. “Kuivõrd Tallinki kõige rohkem mõjutaval Soome majandusel ei lähe praegu hästi, pole põhjust ka jaemüügis kiiret taastumist oodata,” ütles Riisberg.

Tallinki kulubaas sõltub Riisbergi sõnul eelkõige kütuse maailmaturuhindadest ja tööjõu hinnast, mis jätkuvalt kerkib. Seetõttu on ­Tallinkil raske Soome majanduse nõrkusele tuginedes kulusid kokku tõmmata, märkis ta.

Keeruline positiivsete tulemustega üllatada. Lähi­tulevikku ennustades näeb Riisberg Tallinki suurimat riski väävlidirektiivi jõustumises 2015. aastal ja Soome majanduse pikemaajalises nõrkuses.

Ta lausus, et kuigi väävlidirektiivi jõustumise teemal on olnud juttu viieaastasest edasilükkamisest ja üleminekuajast, pole direktiivi viibimist seni veel ametlikult kinnitatud. “Uue aasta algusest peaks Läänemerel sõitvate laevade kütuse hind oluliselt tõusma,” märkis ta.

Lisaks võib Riisbergi sõnul Soome majanduse jätkuv nõrkus vähendada Tallinki reisijate arvu, piletimüügitulu ja pardamüüki. Nendel on tulemustele alati väga suur mõju. “Seda arvestades on Tallinkil eelmise paari tugeva aasta taustal keeruline sel ja järgmisel aastal tulemustega positiivselt üllatada,” arvas ta.

Hoiab brutokasumil silma peal. LHV kavatseb silma peal hoida Tallinki teise kvartali brutokasumlikkusel.

“Vaatame prognoose jooksvalt üle ka pärast kvartalitulemuste avaldamist. Tallinki aprilli reisijate ja kaubavedude statistika oli üsna positiivne ning peamine kasumi teenimise aeg seisab Tallinkil sel suvel veel ees,” märkis Joost.

 

Muretsemiseks pole põhjust

Elmo Somelar, Tallink Groupi väikeaktsionärAasta esimese kvartali põhjal ei saa teha põhja­panevaid järeldusi, kuna tegemist on madalhooajaga. Eesti–Soome liini reisijate- ja kauba­vedu on teinud kasvu, kui võrrelda eelmise aasta sama ajaga, mis tähendab, et ette­võtte rahavoog on tugev. Positiivne on kogu reisijate arvu kasv +0,5%  ja kaubaveo ühikute arvu kasv +14,6%. Raskenevas majanduskeskkonnas ja majanduskasvu aeglustumise tingimustes on ettevõte suutnud turuosa kasvatada ka Soome–Rootsi liinil. Lisaks on ettevõte esimeses kvartalis teinud mitu investeeringut, eelmise aasta sama ajaga võrreldes +319,8%, mis eeldatavasti parandab nende konkurentsivõimet.Tulevikus mõjutab Tallinki kasumit kütuse hind ja laenuintresside määr. Tarbijate arv ja kaubaveo maht sõltub makromajanduslikust keskkonnast. Investeeringute liikumine Soomest ­Eestisse ja soodne ostukeskkond mõjutab kaupade ja reisijate vedu positiivselt.Soovitan Tallinkil pöörata rohkem tähelepanu reisijate teenuste kvaliteedi parandamisele, soomlased on andnud teenuste kvaliteedile ­negatiivse hinnangu.Oman ja soovitan Tallinki aktsiaid, sest ettevõte on turuliider ja seda on kõrgete sisenemisbarjääride tõttu raske kõigutada.