Hirm, et 400 000 eestlast tormab Soome tööle

Kõige markantsem oli ehk Soome ametiühingute keskliidu SAK korraldatud gallup, mis näitas, et 400 000 eestimaalast on piiride avanedes valmis Soome tööle minema (tööealisi on Eestis ca 600 000 – toim). Nii kehtestaski Soome oma tööturu avamisele igaks juhuks kaheaastase üleminekuaja.

Eestit püüti vägisi tembeldada maksuparadiisiks ning toonane Soome rahandusminister ennustas, et pikka ilu reinvesteeritud tulu maksuvabastusel Eestis ei ole. Teised liikmesriigid lihtsalt ei luba seda. Ent oli ka vastupidiseid arvamusi – näiteks, et hoopis Soomel tuleb Eesti eeskujul astmelisest tulumaksust loobuda.

“Muidugi on Soomel tulnud Eesti maksupoliitikat arvesse võtta,” möönab audiitorfirma Ernst & Young maksuekspert Tomi Viitala, kellel Äripäev palus liitumisjärgsele kümnendile tagasivaade teha. “Eriti märkimisväärne on Eesti mõju olnud alkoholi maksustamisel.”

 Juba enne Eesti liitumist Euroopa Liiduga kärpis Soome järsult alkoholiaktsiise, sest liitumisega kasvas välismaalt kaasa tuua lubatud alkoholi kogus mitu korda. Näiteks õlleaktsiis alanes 32%, mis Soome tootjate toonastel hinnangutel polnud kaugeltki piisav, et “alkorallit” ohjeldada. Nii oligi.

“Kui prognoosisin tookord seitsmekordset kasvu õlleturismi segmendile, siis sellega panin mööda. Kasv 2013 võrreldes 2003. aastaga on olnud ligi 20kordne,” ütles A. Le Coqi tegevjuht Tarmo Noop. “Sellega ma panin täppi, et õlleturismist on saanud eraldi majandusharu, mille mõju Eesti majandusele on hoomamatult suurem kui õlu. Sellega on seotud nii laevandus, hotellindus, restoranid ja laiemalt kogu teenindussfäär Tallinnas, mis toob riigile sisse sadu kordi rohkem kui ainult õlleaktsiis,” ütles Noop.

Tallinna–Helsingi laevaliin on üks tihedaima liiklusega reisilaevaliine maailmas. Eesti ELiga liitumise aastal kasvas Eesti majutuskohtades ööbinud soomlaste arv veerandi võrra, mullu küündis see arv 895 000-le. See on pea pool Eestis majutatud välisturistidest.

2008. aastast, majanduskriisi süvenedes, on Soome aga uuesti mitu korda alkoholiaktsiise tõstnud. “Osaliselt on see olnud võimalik tänu sellele, et ka Eesti on alkoholiaktsiise tõstnud,” kinnitas Viitala.

Ent käärid on siiski alles väga suured – õllel Soomes on aktsiis 32 eurot ja Eestis 6,3 eurot ühe mahuprotsendi etanoolisisalduse kohta hektoliitris, viina puhul vastavalt 45,6 eurot ja 16,4 eurot.

Eestist kaasa toodavad suured alkoholikogused sundisid Soome valitsust viimast aktsiisitõusuplaani oluliselt lahjemaks tempima ja selle asemel tubakaaktsiisi tõstma.

“Võib ainult oletada, kui kõrged maksud siis oleksid, kui Eesti ei oleks me naaber!” õhkas Viitala.

Tarmo Noobi sõnul moodustab nn travel-trade-segment praegu juba ligi kolmandiku kogu Eestis müüdavast õllest, siidrist ja long-drink’idest.

“Eesti riik saab sellest maksud, aga tarbimine toimub mujal,” ütles Noop, taunides taas mõningate poliitikute arvamust, et õlu tuleks maksustada kange alkoholi aktsiisiga.

Viitala sõnul on Soome maksupoliitikat mõjutanud ka Eesti ettevõtete reinvesteeritud tulu maksuvabastus, sundides valitsust mõtlema, kuidas maksupoliitikat ka Soomes ettevõtjale atraktiivsemaks teha.

Ent Eesti pole kindlasti peamine mõjutaja – traditsiooniliselt on Soome alati jälginud, mida teeb Rootsi ning üle Euroopa on ettevõtte tulumaksu määrad allapoole tulnud. 2014. aastast kärpis Soome maksumäära 20%-le.

Mis aga puutub Eesti eeskujul Soomeski ühtlase määraga tulumaksu kehtestamist, siis seda teemat pole vähemalt viimastel aastatel enam ühegi Soome partei agendas.

“Pigem vastupidi,” ütles Viitala. Viimastel aastatel on nn solidaarsusmaksu nime all eelkõige elanikkonna jõukamate kihtide maksumäärad veelgi kerkinud.

Pikalt EASi esindajana Soomes töötanud Valdar Liive sõnul tänasel päeval erilisi "õudusstsenaariume" Eestiga seoses Soomes ei ole, hulga pingeid on maha võtnud koostöö.

"See on normaalne huvigruppide kommunikatsioon," ütleb Liive, viidates "ähvardusele", et Soomest läheb Eestisse maksupakku 5000 ettevõtet. Samuti toob ta näitena alles hiljuti Soome meedias laineid löönud ja hiljem vigaseks osutunud info sotsiaaltoetuste maksmisest välismaale.

"Peame õppima eraldama riigisisest valimisvõitlust või tööandjate huvi parandada riigis majanduskeskkonda," ütles ta. Hirmudest sündinud tõkked ja piirangud on soosinud pigem "mustalt" oma äri ajamist.

Viimase aja trend on aga riikidevaheline järjest tihedam koostöö, et näiteks maksud saaksid makstud. Olgu selleks laiemad teavituskampaaniad või konkreetse maksuinfo vahetus.

"Maksualase info vahetamine Eesti ja Soome vahel toimub pidevalt," ütles maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhataja Rivo Reitmann, märkides, et x-tee abil on siht üle minna reaalajas infoliikumisele. Nii jääb vähemaks paberitega jooksutamist kahe riigi maksuameti vahel.

"Praegu oleme Soome maksuhalduriga testinud võlainfo kasutamist läbi x-tee, edasi liigume isikute tulude ja ettevõtete maksukuulekuse andmete suunal," ütles ta.Kahasse tehakse ka maksukontrolli - mullu kuuel korral, mille tulemusena suurenes Eesti ettevõtete maksukohustus ca 450 000 euro võrra, ütles MTA kontrolliosakonna juhataja Jaanus Värk.

Näidiseks toob Värk Soomes ehituse alal tegutsenud Eesti firma, mis oli püsivaks tegevuskohaks registreerinud Soome, kuid kasutas Eesti äriühingusse registreeritud töötajaid. Tööd tehti ainult Soomes ning suurem osa töötajate palgast moodustus Eesti seaduste alusel makstavatest päevarahadest.

Õiguslik alus päevarahade maksmiseks aga puudus. Kooskontrolli tulemusel määrati ettevõttele Eestis kokku ca 250 000 eurot makse ja Soomes ca 100 000 eurot.

Ka konsultatsioonifirma E&Y maksuekspert Tomi Viitala möönab, et Soome maksuamet püüab iga maksueurot, mis on tegelikult laiem, globaalne trend. Ettevõtetele tähendab see rohkem aruandekohustust ja paberitööd.

KOMMENTAAR: Soome ja Eesti on mõlemad ELi liikmeksolekust võitnud.Soome toiduainetööstuse liidu juht Heikki Juutinen:Eesti madalamatel tööjõukuludel ei ole toidukaupade impordile olnud sellist mõju, nagu ma kümme aastat tagasi eeldasin. Tööjõukuludes on vahed jätkuvalt väga suured, kuid toorme, energia või transpordi hinnad on peaaegu samad.

Impordi kasvu on mõjutanud pigem kaupluste sortimendi laienemine ja margitooted, mida kauplused hangivad oma kanalite kaudu üle kogu Euroopa.

Paljudele Soome ettevõtetele on Läänemere regioon täna koduturg. Kaupade liikumine üle piiri mõlemas suunas, ettevõtete kasv ja piiriülene koostöö on märk ELi avatud turu ja konkurentsi toimimisest. Ka tarbija ostureisid soodsama hinna otsingul on osa vabast liikumisest.

Minu soov on, et turud saaksid areneda vabalt, ilma et poliitikud seda maksudega ülemäära suunata üritaksid. Soome valitsuse alkoholipoliitika on maksutõusudega jõudnud punkti, kus ainus võimalus on hakata Soome ja Eesti vahel tasapisi hinnavahet vähendama.

TASUB TEADA: Soome ja Eesti maksuametid teevad koostöödMaksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhataja Rivo Reitmann:Maksuinfo vahetamine Eesti ja Soome vahel toimub pidevalt, kavas on minna üle online-infoliikumisele. Testitud on võlgade info kasutamist läbi x-tee.

Eesmärk on hakata vahetama andmeid mõlema riigi isikute ja ettevõtete tulude kohta. Eesti hakkab andma infot Eesti ettevõtete maksukäitumisest (võlad, esitamata deklaratsioonid).

2013. aastal viidi läbi kuus kooskontrolli, mille tulemusena suurenes Eesti ettevõtete maksukohustus ca 450 000 euro võrra (sh maksuotsused, deklaratsiooniparandused ja sunnirahad). Praegu on käimas kaks kontrolli.

Lisaks kooskontrollidele vahetatakse infot ja tehakse koostööd eriti e-kontrolli ja e-kaubanduse valdkonnas ja seoses siirdehinna kontrollidega.