Õigusbüroo peab Yliopiston Apteekki hundiks lambanahas

Yliopiston Apteekki pakub Eestis konkurentsi Magnumi ja Tamro kontrolli all olevatele apteekidele ja tahab siin oma apteegiketti laiendada. Apteegiturul on seoses riigikogu menetluses oleva nn apteegiseadusega puhkenud suur PR-sõda, millest üks osa on ilmselt ka järgnev analüüs.

Järgneb Juha Hämälaineni kiri muutmata kujul, mille Hämälainen saatis Äripäeva sõsarväljaandele Meditsiiniuudised:

Helsingi Ülikooli apteegi (Yliopiston Apteekki, edaspidi YA) tegevus võib kvalifitseeruda Soome riigi ebaseaduslikuks riigiabiks ja tuua Soomele kaasa Euroopa Komisjoni uurimismenetluse koos riigiabi tagastamise ja kahju hüvitamise nõuetega.

Negatiivse stsenaariumi võimalik mõju Soome maksumaksja rahakotile võib ulatuda kümnetesse miljonitesse eurodesse. YA on investeerinud jõuliselt Eestisse (Yliopiston Apteekki OÜ, juhatuse liige Reet Teng), kus see võib esile kutsuda konkurentsimoonutuse ja kahjustada kohalikku olukorda, mis on ühisturu reeglite järgi keelatud.

Seda üllatavam on jälgida YA agressiivset lobi- ja meediakampaaniat Eestis YA kohaliku juhi Reet Tengi juhtimisel Eesti apteegituru liberaliseerimiseks, kus apteegiturg on juba täna tunduvalt liberaalsem kui Soomes. Seega võib Eesti jaoks olla tegemist hundiga lambanahas.

Samas on see YA huve arvestades loogiline, sest riigiabi saanud äriühing on enamasti soodsamas konkurentsipositsioonis kui muud ettevõtjad.

Piiriülesesest konkurentsi moonutusest kahju saanud osapooled võivad aga EL õiguse järgi nõuda kahju hüvitamist Soome riigilt. YA joaks halvemal juhul peab Soome riik Eestis tegutsevad YA tütarfirmad sulgema, riigiabi tuleb tagastada ning kogu teenitud tulu nõutakse Soome riigilt tagasi.

Soome seaduse järgi võivad apteeki Soomes pidada proviisorid, kuid on kaks erandit: YA ja Ida-Soome Ülikool Kuopios. YA apteegid paiknevad nii Helsingis kui ka üle kogu Soome.

Soome seadus kohtleb YA-d ülimalt soodsalt võrreldes teiste apteekidega – ravimiseadusesse on kirjutatud privileeg, millega YA-l lubatakse omada ühe üldapteegi kõrval tervelt 16 haruapteeki. Seega peab YA kokku 17 müügikohta.

Ülejäänud apteegiomanikest on proviisoritel õigus omada vaid üks üldapteeki ja kuni kolm haruapteeki ja Ida-Soome Ülikoolil tohib olla vaid üks üldapteek. Rohkem ei ole kellelgi õigust Soomes apteeke pidada, sh Eesti äriühingutel.

Olgu veel märgitud, et eraõigusliku apteegi puhul on haruapteegi tegevusloa andmine võimalik üksnes tingimusel, et vastavas geograafilises piirkonnas on nii vähe elanikke, et üldapteegi olemasolu ei ole õigustatud, kuid on vajadus ravimite järele. Soome apteekrid leiavad üsna üksmeelselt, et YA privileeg diskrimineerib teisi apteeke ja YA osutab ebaõiglast konkurentsi eraõiguslikele Soome apteekidele.

Selle info valguses tundub YA jõuline kampaania apteegituru liberaliseerimiseks Eestis pehmelt öeldes silmakirjalik.

Soome ravimiseaduse § 42 lg 1 sätestab, et ravimite müügi kõrval on ülikooli apteekide funktsiooniks pakkuda praktikakogemust farmaatsiaõppe üliõpilastele ja viia läbi teadusuuringuid apteegiteenuste osas. Kui palju ressurssi on aga farmaatsiatudengitele õppe- ja teadustööks vaja?

Kahtlaselt mõjub YA apteekide suur arv ja turuosa võrdluses Ida-Soome Ülikooliga: viimasel on ainult üks apteek Kuopios ja tema turuosa Soomes tühine. Samas farmaatsiatudengite arv on Ida-Soome Ülikoolis mõne aasta tagustel andmetel vaid umbes 20% väiksem, kui Helsingi Ülikoolis.

YA majandusnumbrid on muljetavaldavad: 2012. aasta käive oli 270,2 miljonit eurot ja netokasum oli 15,8 miljonit eurot. Eesti kõigi üldapteekide käive kokku oli 2012 aastal ainult 261 miljonit eurot. Helsingi Ülikool on suutnud Soome turust 10% moodustava “üliõpilaste praktikabaasi” muuta niivõrd võimsaks rahamasinaks, et isegi Soome on kitsaks jäänud.

Näiteks Eestis on YA-l hetkeseisuga 11 apteeki ning soovitakse hoogsalt laieneda, kui asutamispiirang kaob. Ühtlasi töötatakse aktiivselt piirangute kaotamise nimel. Kui nii läheb, siis võib see olla Pyrrhose võit juhul, kui Euroopa Komisjon asja üles võtab. YA privileeg pole nimelt eriti põhjendatav avalike ülesannete mahuga – pole alust kohelda YA-d erinevalt Ida-Soome Ülikoolist.

Et YA haruapteekide arv on liiga suur ega ole proportsioonis avalike ülesannete mahuga, näitab tegelikult kaks lihtsat fakti: 1) veidi väiksema üliõpilaste arvuga Ida-Soome Ülikool saab sarnaste ülesannete täitmisega hakkama kõigest ühes apteegis Kuopios; 2) YA investeerimisvõimekus ja laienemine välisturgudele näitab, et neile omistatud õppe- ja teadustöö privileeg on kaotanud algse tähenduse (õppe- ja teadustöö) ja muutunud tööriistaks äriliste ambitsioonide realiseerimisel.