Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Haridus välismaalt annab tööturul eelise

17. mai 2014, 08:56

Ettevõtja Enn Veskimägi hinnangul on välismaal hariduse omandamisel mitmeid kasulikke aspekte. "Esiteks parem haridus, teiseks laialdane suhtlusvõrk ning kolmandaks keeled ja rahvusvahelised kontaktid," ütles ta.

Äripäeva lisaleht Koolilõpp kirjutas sel nädalal, et Veskimägi tütar Vreni ja poeg Vegerd omandasid hariduse võõrsil. Vegerd Veskimägi omandas viie-aastase bakalaureusekraadi tsiviilehituse vallas USAs Californias, University of the Pacific'us ja hiljem Hollandist Delfti Tehnoloogiaülikoolis magistrikraadi naftainsenerinduse (petroleum engineering) alal. Ka viimased viis gümnaasiumiaastat möödusid mehel Barcelonas ning ta arvab, et erinevates kultuurides elamine ja õppimine on muutnud ta eluliselt aktsepteerivamaks,  avardades seejuures ka tema silmaringi.

Veskimägi tütar Vreni lõpetas nelja-aastase bakalaureuseõppe rahvusvaheliste suhete alal USAs San Diegos ning on hetkel magistrantuuris Venemaal rahvusvahelise energeetika alal. "Kogemus, mille välismaal õppimine annab, on hindamatu," sõnas ta, lisades, et lisaks laiemale avatusele, laiemale silmaringile ja rahvusvahelistele kontaktidele on fantastiline keelebarjääride kadumine ning sellega kaasnev vabadus.

Lapsed tahtsid piiri taha õppima. Veskimägi sõnul tuli initsiatiiv välismaale söösta lastelt. "Esmane initsiatiiv oli Vegerdi enda poolt, mida mul ei olnud võimalik mitte toetada," kinnitab ta. Venna kogemus ning soov tõestada endale, et saab võõras keskkonnas iseseisvalt hakkama, inspireeris ka Vrenit.

Hetkel Norras Statoil ASAs ühe nafta- ja gaasivälja tootmisinsenerina töötava Vegerd Veskimägi sõnul on tänapäeval vanemal põlvkonnal ette näidata parem praktiline kogemus ja noorematel tihtipeale teoreetiline pool ning uuendusmeelne mõtlemine. Edukas ja suures firmas on vaja mõlemat. "Maailma tööjõuturul on toimumas nii kiired muutused, et raske on öelda kas sellises olukorras, kus magistri lõpetanud on töötud, suudab kõrgharidus säilitada hetkelise väga populaarse taseme," arutleb ta. Tema arvates suudab mõni infotehnoloogia spetsialist kindlasti ka ilma ülikoolihariduseta läbi lüüa, mõnel teisel aga on vaja teatavat distsipliini, mille arendajaks tihti just ülikoolis käimine ja sealne õppetöö on.

SAMM SAMMULT
Välismaale õppima
Kas haridus müüb?
Lisaks meeldivale erialale tasub kooli valides kaaluda, kas valitud eriala teadmised ka tööturul nõutud on. Teiseks uurida võimalikke sihtriike - nende keele, kultuuri ning elukalliduse asju.

Ära osta põrsast kotis.
Kuna tegemist on suure investeeringuga, soovitavad nad võimalusel ka enne kohale sõita ning keskkonda ja programmi lähemalt uurida - see võib hiljem säästa palju raha, vaeva ning annab valikule teatava kindluse.

Aega kulub palju.
Otsimiseks ja sisseastumiseks tuleb varuda rohkelt aega. USAs õppida soovijatel tuleks alustada juba väga varakult, sest tihtipeale on paberid vaja sisse anda juba 8-9 kuud enne õppeprogrammi algust. Enamus välismaiseid ülikoole eeldab ka teatavate tasemetestide läbimist, mille järgi seatakse pingeread ning otsustatakse, kes kooli üldse pääseb.

Valmistu end tõestama.
Vreni Veskimägi võeti Ameerikas ülikooli vastu TOEFL-testi, essee ning keskkooli lõpuhinnete ja eksamitulemuste alusel. Lisaks pidi ta põhiainete kõrvalt esimesel kahel õppeaastal võtma matemaatika, füüsika ja bioloogia tunde. Venemaale magistriõppesse suundudes oli vaja saata bakalaureuse diplom koos lõpuhinnetega, GPA (hinnete keskmine), CV ning eelmise ülikooli õppejõudude soovituskirjad ja viimaks tuli läbi intervjuu. See võtab kuid. Vegerdil tuli lisaks TOEFL-testile USA ülikooli sisseastumiseks läbida ka tuntud SAT-test (lugemine-kirjutamine inglise keeles ja matemaatika). Ka Hollandisse sisse astudes olid vajalikud soovituskirjad õppejõult ning essee selgitamaks, miks just see ülikool, eriala ja riik.

Ühiselamu aitab sisse elada.
"Paljud koolid pakuvad ühiselamu võimalust, mida ma soovitaksin esimese aasta õpilastele, see aitab kergemini sisse sulanduda ja uusi sõpru leida," soovitas Vreni esmakursuslastele. Hiljem võib juba rentida mitme peale korteri, mis võib osutuda soodsamaks kui ühiselamu. Paljud organisatsioonid aitavad leida välismaal nii ülikoole kui ka elamist, seega tasub erinevate organisatsioonidega pidevalt ühenduses olla. Abi võib olla ka sotsiaalvõrgustikest. Näiteks Vegerdi sõnul aitas Hollandis teda valitud ülikooli Facebooki kommuun, kus inimesed said otsida ja pakkuda elamist või lihtsalt müüa edasi tarbeesemeid, mida endal enam vaja ei läinud.

Tööga ei maksa arvestada.
Kui Eestis on tavaline bakalaureuse- või magistriõpingute kõrvalt töötamine, siis välismaal see nii lihtne ei ole ja sellega tuleb õpingute eelarvet koostades arvestada. Veskimägi sõnul polnud see odav. Tema poja Vegerdi sõnul olid õpingud, kodutööd, projektid suur osa tema igast päevast: "Kui laupäeva täitsa vabaks võtsin, tuli pühapäeval terve päev raamatukogus või inseneeria arvutiruumis veeta, õppimist oli palju." Lisaks olid Hollandis magistriõpingud veelgi raskemad ning ülikooli kõrvalt töötanud ei suutnud magistrikraadi nominaalajaga omandada. Ka tööandjad võivad ilmse põhjuse puudumisel vaadata üle nominaalaja veninud õpingutele halva silmaga. Vreni sõnul oli USAs loengutes käimine kohustuslik, mis tähendas lisaks koolitööle iga tööpäev 5-6 tundi loenguid.

TASUB TEADA
Hea haridus maksab mitme auto hinna
Valik õppemakse (eurot aastas)
San Diego Ülikoolis ca 28 000
University of the Pacific Kalifornias ca 28 000
Hollandis Delft University of Technology - 1906
Harvard Business Schoolis - 42 000, koos erinevate tasude-kindlustusega kuni 65 000
Allikas: Äripäev

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. May 2014, 13:22
Otsi:

Ava täpsem otsing