Karjäär pausile ja seljakotiga maailma avastama

18. mai 2014, 09:18

Karjääripausi teinud ja maailmas ringi reisinud Siim Teller ning Leo Rummel ütlevad kui ühest suust, et kogemus oli kasulik ning andis uue hingamise ka tööalaselt.

2000ndatel oli Siim Teller Eestis tuntud aktiivse ajaveebi kirjutaja. Ametlikuks töökohaks oli tal aga Skype. Tundub ideaalse ametipostina, kuid 2009. aastal pakkis ta asjad ning läks aastaks reisima.

Firma muutumine soodustas. "Põhjusi oli mitmeid - olin ülikoolis õppimisest alates pidevalt töötanud ja Skype'is hakkas viis aastat täis saama, mis pani mõtlema, et mis edasi. Skype oli nende aastate jooksul märgatavalt muutunud, see kindlasti aitas kaalumisele kaasa," rääkis Teller. "Teiseks oluliseks võimaldajaks oli finantskohustuste ning siduvate isiklike suhete puudumine ning piisav rahasumma pangakontol, et endale mõnus seljakotiränd lubada."

Sihtkohtade valikul lähtus ta sellest, et oleks võimalik tegeleda surfamisega. "Ookean ja lained on mind alati tõmmanud, ja korralikult lainetel surfima õppida oli suur-suur kihu. Teine suunav soov oli, et saaksin kulgeda rahulikus tempos, pigem rahulikult pikemalt mõnda kohta tundma õppida. Nii veetsin alguses Portugalis pea kuu, siis Nicaraguas, Indoneesias-Tais olin kaks kuud, Vietnamis kuu. Vahepeal käisin Eesti suve nautimas."

Käik ennetas kahetsust. Kui rännak läbi, kaalus Teller Skype'i naasmist, kuid teda tõmbas väiksemate, alles alustavate firmade suunas. Teller sõnas muigamisi, et drastilisi muudatusi ta ei teinud, näiteks kirjanikuks saada ei plaaninud. "Edasine karjäär on liikunud veebi/mobiiliteenuste turunduse- ja toote alal."

Telleri kinnitusel on tal väga hea meel, et kunagi reisima läks. "Ilma oleks ilmselt alatiseks kahetsema jäänud, et midagi endale olulist jäi tegemata. Õppisin väikestest asjadest rõõmu tundma, natuke paremini kokkama, eriti just Aasia kööki, mis mu lemmik." Pisik erinevates maailma paikades elada jäi mehele sisse, juba mitu aastat on tema koduks olnud Suurbritannia pealinn London. "Mõtted mõlguvad ka teistes suundades," lisas ta.

Üks elu eesmärk. Reisikihk on omane ka Eesti Energias tehnoloogia arenduse porjektijuhina töötavale Leo Rummelile. Mõne aasta eest andis ta tööandjale teada, et läheb pikemaks ajaks reisima. "Ma olen nii kaua kui ma mäletan soovinud ühe korra elus teha pika reisi, et saada maailmale laiemat vaadet. See oli üks mu eesmärke elus. Kui olin töö kõrvalt kolme aastaga kaks magistrit ära teinud, tundus olevat õige hetk see eesmärk ellu viia," märkis ta.

Reis laadis akud täis. Sihtkohtadeks valis Rummel Aasia, Lõuna-Ameerika ning Aafrika, sest soovis näha just vähemarenenud riike. "Lõpus olin juba pikemalt ühe koha peal, eestlaste juures Tansaanias, aga Eestisse tahtsin ikkagi tagasi tulla."

Rummeli sõnutsi polnud tööle naasmine raske, ta edenes karjääriredelil ning oli pärast reisi puhanud ja täis tahtmist tööd teha. "Kõige olulisem minu jaoks oli saadud tunnetus, et kui sain sellise reisiga ise hakkama, siis saan kõigega hakkama. Et ma olen oma elu peremees. Igapäevased argimured tunduvad nüüd palju tühisemad," lausus Rummel kokkuvõtlikult. "Töö on praktiliselt stressivaba, kuigi teen sama palju - või isegi rohkem - kui enne. Maakera on palju väiksemaks jäänud."

TASUB TEADA
Kuidas aasta vabaks võtta?
1. Kogu ja koonerda.
Raha tasub kindlasti varakult koguda, kuid reisides võib kulutada väga erinevalt. Kulusid on võimalik vähendada, kui osta odavaid lennupileteid portaalidest (näiteks orbitz.com), süüa ainult odavates söögikohtades või hostelites ise küpsetada. Hotellide ette broneerimine pole enamasti vajalik, välja arvatud suurlinnades, soodsad öömajad leiab üles reisijuhi järgi.

2. Pigem karda, kui kahetse.
Vaktsineerimisi tasuks uurima hakata paar kuud enne.

3. Ära ole hamster.
Vajalike asjade hulk peaks olema minimaalne. Mida pikemalt reisisin, seda enam avastasin, kui vähe mul tegelikult elamiseks vaja on. Mu reisikott kaalus minnes 16 kilogrammi ja tagasi koju lennates ainult 11 kilogrammi. Igaks juhuks riideid ja asju pole vaja võtta, sest neid saab alati osta. Enamasti märksa odavamalt kui Eestist. Reisil ostetud asju saab koju saata postiga.
Allikas: Leo Rummel

ÜKS KÜSIMUS
Millal vaheaasta võtta?
Marili Lenk, karjäärinõustaja
Kui noor pole gümnaasiumi lõpetades üldse huvitatud edasi õppimisest või ta tõesti ei ole leidnud endale seda sobivat eriala, siis pigem võttagi vaheaasta mõtlemiseks, mitte minna õppima midagi sellist, mis üldse huvi ei paku. Samas tasuks paika panna eesmärgid, mida aasta jooksul teha tahad, kuhu soovid välja jõuda. Sel moel on vaheaastast kasu.
Võimalik on minna näiteks vabatahtlikuks välisriiki, mis annab erinevaid kogemusi ning ka võimaluse keelt praktiseerida. Noored leiavad ka palju muid variante, näiteks noorteprojektide-ja laagrite näol, samuti noortevahetused. Ka tavaline töötegemine kogemuste hankimiseks on paljude noorte seas populaarne. Palju informatsiooni erinevate võimaluste kohta leiab noor kindlasti Rajaleidja portaalist või oma maakonna Rajaleidja keskusest.
Näiteks ülikoolilõpetajale on vaheaasta kasulik sel juhul, kui ei olemas veel kindlat töökohta ning ei olda ka päris kindel, kas õpitud erialal saab end Eestis piisavalt teostada ning areneda. Sellisel juhul võib vaheaasta võtmine olla kasulik, et vaadata mujal maailmas ringi või siis proovida teha hoopis midagi muud, mis ei seostu oma erialaga.
Kui töötav inimene saab endale finantsiliselt lubada vaheaasta võtmist näiteks eneseleidmiseks ja reisimiseks, siis on see igal juhul hea võimalus sellisel juhul, kui ollakse motivatsioonipuuduses või leitakse oma igapäevatööd tehes, et see ei ole see asi, mida tahetakse teha veel aastaid ja aastaid.
Samas on vaheaasta võtmine töötavale inimesele suur julgustükk ning seda saavad lubada endale heal järjel olevad inimesed, kes aasta jooksul tööd teha ei plaani teha. Loomulikult on võimalus vaheaasta käigus ka raha teenida hoopis mõnes muus valdkonnas töötades.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. May 2014, 13:22
Otsi:

Ava täpsem otsing