Millal saab pakutavast hüvest korruptsioon?

19. mai 2014, 00:00

Korruptsiooniks peetakse seda, kui avalikke ülesandeid täitev ametiisik võtab omakasulisi soodustusi. Ehk siis võtab altkäemaksu ja pistist. Kitsamas tähenduses on korruptsioon ametikohast tuleneva võimu ärakasutamine isikliku kasu saamise eesmärgil, laiemas tähenduses aga ametikohaga kaasneva usalduse kuritarvitamine.

Äripäeva ja Lextali hommikuseminaril olid teemaks lubatud ja lubamatu käitumise piirid äritehingutes. Lextali jurist Gretta Oltjer soovitab ettevõtjatel ennetamise abinõuna hoida äritehingud läbipaistvad, juurutada korruptsioonivastast programmi ning kehtestada töötajatel huvide avaldamise kohustus.

“Lisaks tuleks keelduda kingituste ja muude hüvede vastuvõtmisest, välja arvatud viisakusavaldusena mõeldud kingitused, ja vältida ettevõtte huve teenivaid annetusi, mida ettevõtte töötajad on saanud näiteks läbirääkimiste ajal. Abiks on ka due diligence test ehk äritegevuse analüüs partneri valimisel,” rääkis Oltjer.

Kuivõrd korruptsioonikuriteod on peitkuriteod, rakendatakse nende puhul ka äärmuslikumaid kriminaalmenetlustoiminguid: jälitamise käigus tõendite kogumine, läbiotsimine ja vara arestimine.

 

Pane tähele

  • Läbiotsimiseks pädevad ametkonnad

maksu- ja tolliamet (maksu- ja tollieeskirjade rikkumine);
konkurentsiamet (konkurentsialane rikkumine);
sõjaväepolitsei (kaitseväeteenistusalane kuritegu ja sõjakuritegu);
keskkonnainspektsioon (keskkonnakuritegu);
justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla (vanglas toimepandud kuritegu);
PPA ja kapo (eelpool nimetamata kuriteod).

  • Kuidas käituda läbiotsimisel?

Kontrolli enda ja teiste isikute staatust kriminaalmenetluses.
Kontrolli läbiotsimist toimetavate isikute pädevust: nii läbiotsimismääruse olemasolu kui ka läbiotsijate pädevust uurida konkreetset kuritegu.
Otsusta menetleja lubamine ruumidesse.
Otsusta otsitava eseme väljaandmine.

 

Tasub teada

  • Korruptsioon ja ametiisikud

Korruptsiooni avaldusvormid on altkäemaks ja pistis, mõjuvõimuga kauplemine, keelatud poliitilised annetused, nõuete rikkumine riigihangetel, huvide konflikt, nepotism ehk “omade” eelistamine, väljapressimine, siseteabe ärakasutamine või sellega kauplemine, isiklikest huvidest lähtuv ebavõrdne kohtlemine, valimispettus, erakondade ebaaus rahastamine jne.
Ametiisikud, kelle tegevus võib olla käsitletav korruptsioonina, on füüsilised isikud, kel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, vahekohtunikud, füüsilised isikud, kel on pädevus juhtida eraõiguslikku juriidilist isikut, füüsilised isikud, kellel on pädevus tegutseda eraõigusliku juriidilise isiku või teise füüsilise isiku huvides (nt juhtivtöötaja, agent) ja välisriigi ametiisikud.
Altkäemaks ja pistis on vara või muu soodustus ning vastutasu. Vara või muu soodustuse alla loetakse asjad (kehalised esemed), raha, varalised ­õigused (nt lennukipiletid), muud rahaliselt hinnatavad soodustused (nt madalam hind). Vara või muu soodustusena ei ole käsitletavad mittevaralised väärtused (nt seksuaalteenused) ja pisiteenuste osutamine (nt soovituskiri).

 

Mis on mis

  • Jälitustoiming

Jälitustoiminguga tõendite kogumine on lubatud ainult seaduses loetletud kuritegude tõkestamiseks, avastamiseks ja tõendamiseks ning reeglina on selleks vaja prokuratuuri või kohtu kirjalikku luba. Jälitustoiminguteks on teabe salajane pealtkuulamine või -vaatamine, kõnede, sõnumite ja e-kirjavahetuse jälgimine jms. Selleks on vaja kohtuniku luba, mille kestus on kuni kaks kuud ning seda luba saab pikendada kahe kuu kaupa.
Jälitustoimingust teavitatakse jälgimise all olnud isikut või temaga puutumuses olnud isikuid toimingu loa tähtaja lõppemisel. Soovi korral saab isik pärast teavitamist võimaluse tutvuda kogutud andmetega, tutvustamisele kuuluvaid andmeid saab piirata prokuratuuri loal seaduses sätestatud alusel.

  • Läbiotsimine

Läbiotsimine on kriminaalmenetlustoiming, mille eesmärk on leida hoonest, ruumist, sõidukist või piirdega alalt asitõendina kasutatav või konfiskeeritav objekt, kriminaalasja lahendamiseks vajalik dokument, asi või isik või kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks või konfiskeerimiseks arestitav vara. Praktikas kasutatakse läbiotsimist eelkõige tõendite kogumise eesmärgil.
Läbiotsimine erineb teistest menetlustoimingutest eelkõige ootamatu iseloomu tõttu. Üldjuhul on see esimene menetlustoiming, millesse on kaasatud ka tulevane kahtlustatav. See on tavaliselt ka kahtlustatava esimene kokkupuude toimuva kriminaalmenetlusega.
Tavaliselt otsitakse järjest läbi kõik kuriteokahtluse alla sattunud isikuga seotud kohad – tööruumid, kodu, autod. Läbiotsimised tehakse ühe päeva jooksul ja üldiselt just nimetatud järjekorras.
Läbiotsimine tuleb lõpetada juhul, kui läbiotsimise eesmärk on saavutatud ehk otsitav ese on leitud. Läbiotsimine tuleb lõpetada ka juhul, kui otsitav ese antakse vabatahtlikult välja. Kuigi seadus ei sätesta sellist kohustust, antakse läbiotsimise lõpetamisel üldjuhul ka toimingule allutatud isikule koopia läbiotsimisprotokollist.
Vahetult pärast läbiotsimist on soovitav talletada läbiotsimise käik, sest see võib olla tulevikus vajalik oma õiguste kaitsmiseks kas kriminaal- või halduskohtumenetluses.

  • Vara arestimine

Vara arestimise eesmärk on tsiviilhagi, konfiskeerimise ja varalise karistuse tagamine. Vara seotus kuriteoga peab olema selgelt tuvastatud, st vara peab pärinema kriminaaltulust. Arestida saab kahtlustatava, süüdistatava, tsiivilkostja ja kolmanda isiku vara või rahapesu ja terrorismi rahastamise objektiks oleva vara. Vara arestimiseks on vajalik kohtumäärus, millest peab nähtuma arestimise alus ja vara omanik.
Tsiviilhagi tagamiseks arestimisel tuleb jälgida, et vara väärtus oleks vastavuses tekitatud kahju suurusega.
Süüteoga saadud vara võib arestida konfiskeerimise tagamiseks. Tavaliselt arestitakse vara, mis kuulub süüteo toimepannud isikule, kuid erandjuhtudel puudutab see ka kolmandate isikute vara, näiteks, kui kolmas isik on selle omandanud toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt.
Riigikohus on viimasel ajal tühistanud korduvalt alama astme määruseid, kuna eelpool nimetatud asjaolud on olnud ebaselged.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. May 2014, 17:00
Otsi:

Ava täpsem otsing