Deflatsioon on euroala tõsine oht 

1321-aripaev 19. mai 2014, 09:24

Majanduseksperdid hoiatavad, et euroala majandust ohustab kümme või kakskümmend aastat paigalseisu.

Soome pensionikindlustusfirma Ilmarinen finantsjuht Jaakko Kiander arvab, et euroala riikidel võib veelgi halvemini minna. Soomes tunneb ta aga eelkõige puudust avaliku arutelu üle Soome seisukohtadest Euroopa Liidu föderaalsetes suundumustes.

Poliitikateaduste dotsent Jaakko Kiander (50) on harjunud ütlema, kuidas asjad on. Praegu on Soome suuruselt teise pensionikindlustusfirma Ilmarinen finantsjuht selgelt mures. Euroalal on reaalne deflatsioonioht ja sellesse tuleb suhtuda täie tõsidusega.

“Euroalal on märkimisväärne risk areneda Jaapani stsenaariumi järgi. Euroopal võib veelgi halvemini minna,” ütleb Kiander.

Kiander viitab, et euroala majandused ei ole 2007. aastast üldse kasvanud. Tärkavad kasvuvõrsed võib lämmatada euro tugevus.

Tugev valuuta ja energiapoliitika ajavad tööstusettevõtteid tootmist euroalalt välja viima. “Osaliselt poliitiliste otsuste tõttu on energia hind Euroopas USAga võrreldes mitu korda kõrgem,” viitab ta.

Euroala inflatsioonitase tüürib nulli ja keskpanga intressimäärad on nulli lähedal. Euroopa Komisjon prognoosib, et inflatsioon jääb tänavu 0,8% ja tuleval aastal 1,2% tasemele. Madal inflatsioon teeb laenude tagasimaksmise raskemaks.

“Euroopas on reas riikides ka majapidamised liiga palju laene võtnud. Kui inflatsioon nulli langeb ja palgatõusud toppama jäävad, läheb majapidamistel laenude teenindamine raskeks. Sellisel juhul ei ole loota eratarbimise toibumist,” hoiatab Kiander.

Euroopa majanduse seisukohast on aga just eratarbimine väga tähtis. “Euroala tervikuna on üsna suletud majandus, mille kasvu ei vea eksport, vaid tarbimine ja investeeringud.”

Madal inflatsioon hoiab ühtlasi eurot tugevana.

Keskpangalt vaja jõulist stiimulit. Läinud aastal hakkas Jaapani keskpank jõuliste meetmetega  majandust ergutama, käivitades ulatusliku võlakirjade tugiostuprogrammi. Kianderi hinnangul on euroalal tagumine aeg sama teha.

“Suurusjärk võiks olla sama mis USAs, triljon eurot aastas.”

Võimalik, et euro hakkab siis nõrgenema.

“Nõrgem kurss vastaks paremini majanduse tegelikule konkurentsivõimele. Kümne aastaga on euro tugevnenud ligi 40%, mis aitab osaliselt seletada ka Soome eksporditööstuste probleeme.”

Kiander vaeb Euroopa Keskpanga võimalusi otsustavalt sekkuda. Keskpank on lõhestatud. Tegelik kontroll keskpangas on Saksamaa juhitava leeri käes, kellele rahapoliitika nn kvantitatiivne lõdvendamine (keskpanga ulatuslikud väärtpaberiostud – toim) on õudusunenägu. Olukorra halvenemine võib keskpanka sekkuma veenda.

“Põhjuseks on Itaalia. Itaalia riigivõla seis on nii halb, et ilma rahapoliitikat oluliselt leevendamata saab Itaaliast järgmine Kreeka.”

Kiander juhib tähelepanu, et Itaalia on selleks liiga suur riik, et sundida teda nii nagu Kreekat abiprogrammis kokku leppima.

Keskpanga tugimeetmed võib käivitada ka ­Ukraina kriis.

Mis puudutab Euroopa Liidu üle käivat arutelu Soomes, siis loodab Kiander rohkem avalikke seisukohavõtte föderaliseerumise protsessi kohta ELis ja euroalal.

“See oleks poliitiliselt aus, kui otsustajad avalikult erinevate alternatiivide kohta selge seisukoha võtaksid. St kas nad tahavad, et Soome läheks sügavama integratsiooni teed või leiaks mingi eraldi lahenduse,” ütleb ta.

“Seni pole seisukohti selgeks tehtud. Soome on võtnud pidurdaja rolli ja olnud ühisvastutuse küsimustes range, kuid sellest hoolimata lõpuks nõustunud nii kuuspaki, kakspaki (ELi seadused järelevalve tõhustamiseks – toim) kui ka eelarvepoliitika koordineerimisega, mis sisuliselt on föderaalsed arengud.”

Soomes kerkib avalikus debatis sageli üles küsimus euroalalt lahkumisest. Kõige viimane kord oli mai alguses, kui parempoolne mõttekoda Libera avalikustas rahaliidu tulevikuvisioonid.

Soomel euroalas kolm alternatiivi. Raamatus näevad autorid alternatiive, kus üks viib lõpuks välja föderatsiooni, teine näeb Soomele ette erilahendust, mida autorid nimetavad Maastrichti lepingu juurde naasmiseks, ning kolmas rahaliidust viivitamatut lahkumist.

Tugev föderatsioon parandaks rahaliidu vead. Vabatahtliku föderatsiooni moodustamine võtab aga ilmselt kaua aega, ehkki nii pangandusliit kui ka eelarveliit on sammud selles suunas.

Kianderi arvates ei ole eurost lahkumine praeguses julgeolekupoliitilises olukorras ei realistlik ega soovitav. Soomel tuleb leida tasakaal kahe esimese alternatiivi vahel.

“Ise olen ma kriitiline föderatsiooni suunas liikumise suhtes. Soome on oma riigi rahanduse alati rangelt korras hoidnud. Hea juhtimise viljad lähevad kaduma, kui läheme üle ühisele vastutusele.”

“Kui me võlgade üle ühiselt vastutame, ei saa me selle eest midagi, et oleme kokkuhoidlikult majandanud. Me peaks hakkama vastutama ELi keskmise võlakoorma eest, mis on 100% SKPst. Puht riigirahanduse seisukohalt ei ole see meie huvides – kasu peab olema laiem, et seda õigustada.”

Kes on kes
Jaakko Kiander, sündinud: 1963

Praegu:
Pensionikindlustusfondi Ilmarinen finantsjuht

Varem töötanud:
1996. aastast Helsingi ülikooli dotsent
2006–2010 Soome majandusanalüüsi instituudi PT ­tegevjuht
1997–2006 Soome valitsuse majandusuuringute instituudi analüüsiosakonna juht

Teksti autor Jorma Pöysä, Kauppalehti

***

Tasub teada
Soome
Elanikke  5,4 mln
SKP aastal 2013 193,4 mld eurot
Valitsuse majanduskasvu prognoos: 0,5% aastal 2014 ja 1,4% aastal 2015.
Keskmine brutokuupalk 2012. aastal 3206 eurot
Bensiiniliitri hind (95) 1,6 eurot
Korteri keskmine m2 hind pealinnas 4300 eurot
Peaminister Jyrki Katainen, Koonderakond, liberaal­konservatiiv
Euroopa Parlamenti valitakse Soomest 13 saadikut
peamised valimisteemad: euroala kriis, kärpekuuri poliitika, töötus, kas Soome on rahaliidust võitnud ja mis on alternatiivid tulevikuks, ELi integratsioon, Ukraina kriis, Euroopa ühtne välis- ja julgeolekupoliitika

Artikkel ilmub Euroopa Parlamendi valimiste ühisprojekti raames, milles osalevad Dagens Industri (Rootsi), Kauppalehti (Soome), Börsen (Taani), Äripäev (Eesti), Finance (Sloveenia), Verslo Žinios (Leedu), Puls Biznesu (Poola). Lisaks parteide esinumbrite intervjuudele avaldame intervjuud igast riigist ühe ettevõtjaga.  

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. May 2014, 09:38
Otsi:

Ava täpsem otsing