Neljapäev 19. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Hiina on võtnud üle Jaapani sõjaeelse käitumise

Romet Kreek 19. mai 2014, 10:42

Hiina järgib Jaapani II maailmasõja eelset käitumist naaberriikide suhtes, kirjutab Bloomberg.

Hiina naftaplatvormi saabumine Hiina ja Vietnami vaidlusalustesse vetesse näitab seda selgelt. Vietnamis toimusid demonstratsioonid, mis kandusid üle vietnamlaste rünnakuteks välismaiste äride vastu, kus töötavad Taiwani ja Hiina töötajad, mis tõi kaasa kaks hukkunut ja palju vigastatuid.

Hiina peaks teadma paremini. Aastakümneid enne II maailmasõda kannatas Hiina territoriaalsete sissetungide ja majanduse langemise tõttu Jaapani kätesse. Need tõid kaasa ulatuslikud protestid ja majandusliku boikoti.

Kõige rängema reaktsioon tõi kaasa Jaapani 21 nõuet Hiinale 1915. aasta jaanuaris. Kasutades ära oma I maailmasõja liitlaste poolel olekut, võttis Jaapan üle Saksamaale kuulunud alad Hiinas Shandongi piirkonnas, omandades tegeliku kontrolli Hiina alade üle ühes väärtuslike raudtee- ja kaevanduskontsessioonidega.

Kuigi Hiina valitsus vältis sõda, reageerisid hiinlased sellele demonstratsioonide, streikide ja boikottidega.

Veel halvem oli paljudele hiinlastele see, et Versailles' rahulepinguga anti 1919. aastal Shandongi poolsaar Jaapani kontrolli alla. See ei toonud kaasa ainuüksi proteste ja üleriigilisi boikotte, vaid lõi ka 4. mai liikumise. Üks tolleaegne üliõpilane kirjutas, et "Hiina territooriumi saab vallutada, kuid me ei anna seda ära". Vaatamata Jaapani kartusele ja Hiina natsionalismi kasvule laienesid Jaapani kaubandus ja investeerimine Hiina ja teistesse Aasia maadesse.

On teisigi ajaloolisi sarnasusi Jaapani sõjaeelsele käitumise ja Hiina praeguse käitumisega territoriaalvaidlustes viie Kagu-Aasia naabriga. Hiina nõuab kahepoolseid läbirääkimisi, mis maksimeerib Hiina üleoleku. See on peegelpilt Jaapani tegevusele, kes püüdis Hiinat diplomaatiliselt isoleerida.

Sõjaeelsetel Jaapani mõttetarkadel oli oma Aasia „Monroe doktriin“, nagu täna ka Hiinal – kuidas 21. sajandil asendada USA mereväge Vaiksel ookeanil. Hiina ametlikud kommentaarid territoriaalvaidlustes on täpselt sama tooni – soovimata anda Jaapanile kohta päikese all. Kui Jaapan püüab end näidata moodsa Lääne reeglite järgi käituva Aasia riigina, siis Hiina liidritel on teistsugune nägemus.

„Hiina on suurriik ja teised on väikeriigid. See on fakt,“ ütles Hiina välisminister oma Kagu-Aasia kolleegidele 2010. aastal.

Tulemus on täpselt sama – natsionalismipuhangud riikides, keda Hiina üritab tümitada, mis toob kaasa kasvava valearvestuste ja vaenulikkuse riskide kasvu.

Päev pärast Vietnami märatsemisi, kui Hiina välisministeerium briifis, ütles Hiina välisministeeriumi pressiesindaja, et Vietnam ei tee midagi, et sündmuste kulgu peatada. Ja hetkegi viivitamata muudeti teemat, milleks sai Jaapani peaministri Shinzo Abe üha agressiivsem välispoliitika, mis kutsub Jaapanit üles ausalt vaatama ajalugu ja respekteerima piirkonna riikide õiguslikku ja põhjendatud turvamuresid ning mängida konstruktiivset rolli säilitamaks piirkonnas rahu ja stabiilsust.

"Ajalooline tarkus algab kodust, Xi Jinping," tõdeb Bloombergi kolumnist James Gibney.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. May 2014, 11:27
Otsi:

Ava täpsem otsing