Hiiumaa tootjad väärivad eraldi staatust

Et elu meie saartel kestaks, on vaja tööd. Et oleks tööd, on vajalik ettevõtjate olemasolu. Et neid ei ole just ülemäära palju, tasuks neid kahtlemata esile tuua, sest nemad on meie saareriikide maa ja sool. Ning eriti lugupidamistvääriv on asjaolu, kui need ettevõtted on üdini kodumaisel kapitalil põhinevad ja hiidlaste endi loodud.

Palktooteid valmistava Norse Wood OÜ juhatuse liikme Aigar Lilleõie sõnul on Hiiumaa tootjatel tegelikult võrdlemisi sarnased mured ja rõõmud, mis kogu Eestis. “Alustasime aiamööbliga, mingil hetkel lisandusid majad ja nüüd proovime ka omanäolist sisemööblit pakkuma hakata,” räägib Lilleõis. Ta lisab, et nemad on oma tegevuses jäänud käsitöö juurde. “Ka selle niši puhul on konkurents üsnagi tihe. Probleemiks on aga, et mõned on oma hindadega jäänud eelmisesse sajandisse. Kuid selge eelise annavad kvaliteet ja usaldusväärsus,” nendib ta. Lilleõis lisab, et kahtlemata on ka ekspordi osa olnud väga oluline, sest Eesti turg on väga väike.

Plastitootja tegutseb juba 11 aastat

Survevalu meetodil plastmasstooteid valmistav Plastiktoos OÜ on Eesti erakapitalil põhinev tootmisettevõte, mis asutati taasiseseisvumise ajajärgul, täpsemalt aastal 1993.

Tootenimetuste vahemik on üsna lai. “Valgustite detailid, karbid, korgid, pakendid, sulgurid, ehitusplaadid, ehituskiilud, gaasiballoonide korgid, erinevad tihendid, samuti riidepuud,” loetleb ettevõtte esindaja Eha Brikker.

Vajadusel komplekteeritakse tooted kohapeal kokku ka, lisaks saab tellida pressvorme. Tootmiseks vajalikud materjalid ostetakse erinevate materjalimüüjate käest. “Oleme väikeettevõte, kes valmistab ka väikeseid tootekoguseid, sestap oleme alati valmis koostööks tellijatega, et toode tuleks just kliendi soovi kohane,” jätkab Brikker.

Brikkeri sõnul turustatakse põhiline osa toodangust Eesti tootmisettevõtete kaudu, lisaks läheb kaup ka ekspordiks Soome, Lätti ja Saksamaale.

Kvaliteet on oluline. Kvaliteetne toodang on ettevõttele suure kaaluga ning juhtimissüsteem vastab ISO nõuetele. “Meil on 11 survevalu masinat, millede survejõud on kuni 2000 KN, firmal on kasutada kõik vajaminevad kaasaegsed abiseadmed toodete kvaliteetseks tootmiseks,” sõnab Brikker, kelle ütlemist mööda sõltuvad plastdetailide hinnad konkreetsetest tellimustest, lepingutest ja kogustest.

Tänaseks annab OÜ Plastiktoos tööd kümnele inimesele, on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liige ning kuulub Eesti Plastitööstuse Liitu.

Üdini hiidlaste ettevõte

Mööblit ja puidutooteid valmistav ettevõte Prosper Line OÜ rajati Hiiumaale aastal 2005. Ettevõtte juhi Kaius Kaibaldi sõnul oldi partneriga mõlemad üheksakümnendatel ka varem koos ühes ettevõttes osanikud, vahepeal aga ajasid mõlemad mehed eraldi asju. Kuniks aastal 2003 tekkis mõte mööbli ja puutööga uuesti alustada.

“Ettevõtte lõime Hiiumaale, kuna mina olen sündinud ja enamiku elust ka elanud saarel. Minu partner Andres Laanejõe on sündinud Võrus, ometi aga enamuse oma elust elanud Hiiumaal. Seega ikka hiidlased mõlemad,” muigab Kaibald. Ta lisab, et ega neil tulnud tegelikult väga mõttessegi luua ettevõtet mujale kui Hiiumaale.

Kaibaldi sõnul on nende ettevõttega sarnaseid Hiiumaal veel ehk paar-kolm. Konkurentideks ta neid ei pea, kuna kõigil on omad väiksed erinevused.

Ettevõttel on Kaibaldi sõnutsi olemas kõik põhilised puutöömasinad ja -seadmed, aga jõudumööda uuendatakse neid, et püsida konkurentsis ja ajaga kaasas käia. “Väheneva tööjõu tingimustes on vaja efektiivsemaid seadmeid,” märgib ta.

Toodetakse täispuidust mööblit – voodeid, kummuteid, laudu, ning kapid, lisaks uksed, trepid ja muud puidust tooted. “Enamik tooteid valmib eritellimusel,” lisas ta.

Asukoht mõjutab hinda.  “Enamik toormaterjali tuleb tuua mandrilt ja valmistoodanguna ka sinna, või siis ekspordiks, tagasi saata. Et konkurentsis püsida ja töö järjepidevus tagada, tuleb hindu väga kaalutletult kujundada,” märgib ta.

Pea pool Prosper Line OÜ kaubast eksporditakse Norrasse. “Teatav väike osa läheb ka Rootsi, ülejäänu jaguneb siis Hiiumaa ja mandri vahel,” selgitab Kaibald.

Ettevõte toob leiva lauale kuuele inimesele.

Töökohti napib.  “2014 on olnud väga tegus ja selliseks kujuneb ilmselt ka suvi. Pikemalt ei oska ette näha, kuna tegeleme siiski eritellimustega,” lausub Kaibald. “Eks Hiiumaal on see omamoodi nokk kinni – saba lahti situatsioon. Inimesi lihtsalt ei tule, kuna töökohti napib ja töökohti ei saa jälle tühjale kohale luua,” ütleb ta mõtlikult.

Pooldab eristaatust. Et ettevõtlust saarel kuidagimoodi elavdada ja uusi ettevõtteid või investeeringuid saarele meelitada, tuleks Kaibaldi hinnangul ehk luua saartele koguni teatav majanduslik eristaatus või mingi maksusoodustus, et kompenseerida seda olematut riigimaantee jätku, mis peaks praamiühendusena tegelikult olema. “See sööb Hiiumaa ettevõtete kasumit ja sinna taha jäävad juba investeeringud ja palgatõusud. Ja eelkõige vast reaalselt toimiv regionaalpoliitika, mis peaks tagama eri regioonide ühtlase arengu,” ütleb Kaibald kriitiliselt.

Üle saja aasta tegutsenud toidutootja kasutab hiiumaist toorainet ja retsepte

Üks vanimaid ettevõtmisi Hiiumaal on toidutootja HTÜ Tootmine OÜ, mis on läbi teinud mitmed riigikorrad.

Hiiumaa HTÜ juhataja Merlin Tõnise sõnul pakutakse toodangut kahe kaubamärgi all – Hiiu Pagar ja Hiiu Köök.

Pagaritööstus alustas Hiiumaal Hiiumaa Tarbijate Ühistu koosseisus aastal 1909. “Esmalt hakati tootma leiba, et omaaegse Kärdla Kalevivabriku töölistel oleks rohkem aega tööd teha. Pakuti rukkileiba ja sepikut, et töötajad ei peaks ise kodus leiba tegema,” selgitab Tõnis.

Euroraha aitas tootmist renoveerida. Hiiu Köök asutati aastal 1994  sooviga pakkuda oma kauplustes kohapeal valmistatud toodet.

2007. aasta juulis pandi Hiiu Pagar ja Hiiu Köök kokku ja moodustati HTÜ Tootmine OÜ. Selle põhjuseks on Euroopa tõukefondide raha kasutamine. “PRIA kaasabil saime 2012. aastal täielikult  renoveeritud Hiiu Köögi,” jätkab Tõnis. Ettevõtte looja ja ainuomanik on algusest peale olnud Hiiumaa Tarbijate Ühistu. “Täna on ühistu liikmeid 906,” räägib Tõnis.

Läbinisti Hiiumaa ette­võte. Hiiumaal loodud ettevõte tegutseb siiani ainult saarel.

“Kasutame toodangus võimalikult palju hiiumaist toorainet – kõrvitsat, rabarberit, pohli, mustikaid, õunu, mida me ostame elanikelt kokku,” räägib Tõnis ja lisab, et kogu nende tootmise võtmesõnaks on naturaalsus. “Meie viimane pagaritoode on Wabriguleib – selles leivas ei ole kasutatud pärmi ega nisujahu. Leib on valmistatud rukkitäistera- ja rukkikroovjahust ning naturaalse juuretisega,” selgitab Tõnis.

Müügile tuleb porgandi-kaeraklii sai, kus on rohkesti kiudaineid tänu kaerakliidele ja riivitud porgandile. “Meie tortides ja kookides kasutatakse naturaalset vahukoort, ehtsat kanamuna,” lisab ta.

Rahva lemmik on Hiiumaa leib, mida toodetakse juba 20 aastat. Saiatoodetest on armastatuim Hiiu Talusai, nimetamist väärib ka porgandisepik, milles pole suhkrut. “Odratolguse sepik, Kõrvitsasai, odrajahu karask, mis on Eesti parima toiduaine 2013 hindamiskomisjoni poolt ära märgitud toode,” loetleb Tõnis ettevõtte parimaid. Teine oluline suund on kondiitritooted.

Teadlik turundus kodumaisele toidule. Ettevõte püüab kodumaise toidu tähtsust  teadlikult turundada. “Rõhutame reklaamikampaanias  Hiiumaa kohaliku toitu. Et klient leiaks riiulis toote lihtsamini üles, oleme pannud üles ka asjakohased märgid,” sõnab ta.

Tõnis ütleb, et kuigi nende kaupa ei ekspordita väljapoole Eestit, on ometi tegemist ekspordiga. “Meie ekspordime head ja kohalikku toitu mandrile!” lisas ta.

Peamisteks partneriteks on Prisma Peremarket ning ETK, samuti paljud tarbijate ühistud, Stockmann, Tallinna kaubamaja, ABC supermarkets, Solaris ja Co-market.

Laevaliiklus on oluline. Ettevõte annab tööd kokku 50 inimesele, kes kõik on Hiiumaa alalised elanikud.

Tõnis lisab, et nende tootmise seisukohalt algab kõik sellest, et laev läheb sadamast omal ajal ja sa pead sellega arvestama. “Vastasel juhul vaatad tagantpoolt, kuda laev mandrile tüürib,” sõnab ta muiates.

Tõnise sõnul on iga ettevõtluse aluseks on toimiv infrastruktuur – stabiilselt toimiv laevaühendus, lennuühendus. “Kohapeale infrastruktuur, mis toimiks – kindlasti on üheks olulisemaks teemaks elektrienergia varustatus tööstuspiirkondades. Ja kolmandaks oluliseks teguriks oskustega töötajaskonna olemasolu,” ütleb ta.

Lõng valmib üle 100aastaste masinatega

OÜ Hiiu Vill on loodud samuti taasiseseisvumise ajajärgul, 1992. Ettevõtte juhatuse liikme ning perepoeg Mihkel Valdma sõnul on tegemist täies mahus pereettevõttega. “Valmistame kohalikust lambavillast lõnga ja koome. Kuna tootmiseks kasutatavad masinad on üle saja aasta vanad, on inimestel põnev võimalus vaadata kogu lõnga valmimise protsessi. Suveperioodil külastab meid seetõttu palju turiste,” räägib Valdma.

Valmistooted turustatakse vabrikut külastatavatele turistidele, kuid ka kohalikele inimestele. “Meil töötab hetkel seitse inimest, kõik on kohalikud,” märgib Valdma.

Laienemisplaane Hiiu Villal Valdma sõnul hetkel ei ole, kuna ettevõtte peamine müügiargument on kohapeal, kohalikust toorainest valmistatud tooted ning masinate vanus ja tootlikkus seavad toodangule omad piirid. “Oleme pigem töötav muuseum-käsitööettevõtte kui tootmisettevõte,” lisab Valdma.

Kuna ettevõtte käekäik sõltub Valdma sõnul põhiliselt Hiiumaad külastavatest turistidest, nn suvehiidlastest, mõjutab neid väga palju turismi hooajalisus, mis Hiiumaal kestab maksimaalselt kaks kuud.

Valdma toonitab mandriga ühendatuse kriitilisust. “Kuigi laevakompanii teeb pidevalt reisijateveo rekordeid, tundub siiski viimaste aastate turism olevat pigem langustrendis. Eriti paistab silma, et suuri gruppe bussidega tuleb vähem,” ütleb Valdma ning lisab, et reisijatevedu kasvab tõenäoliselt tänu mandril töölkäivate inimestele. “Õnneks tõmbab Hiiumaa inimesi tagasi ja nad käivad siin nädalavahetustel ja puhkustel, ning aitavad siia jäänud ettevõtteid, samuti reklaamivad kodusaart oma uute tuttavatele,“ jääb Valdma optimistlikuks.