Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kiirlaenufirmast sai pank
Eesti esimesest kiirlaenufirmast Ferratum sai aprillis pank. Tegevdirektor Lea Liigus ütles, et see lisab ettevõttele usaldusväärsust.
Soome päritolu Ferratum Grupi tütarettevõte Ferratum Bank Limited tegutseb Eestis 2006. aastast peale. Aprillis sai ettevõte krediidiasutuse litsentsi ja alustas aprillist Eestis tegevust pangana.
Ferratumi tegevdirektor Lea Liigus ütles, et firmal on plaanis laieneda riikidesse, kus saab tegutseda vaid krediidiasutuse litsentsiga. Lisaks annab litsents ettevõttele kasutada suurema rahastamisvõimaluste valiku.
Liigus märkis, et panga staatus muudab ettevõtte klientide jaoks usaldusväärsemaks ja läbipaistvamaks. “Loomulikult on krediidiasutuse litsentsi kaudu tegutsedes meile esitatavad nõuded palju rangemad, aga lõppkokkuvõttes on need meie klientidele kasuks,” ütles ta.
Ferratum plaanib Eestis turuosa laiendada ja tulla lähikuudel välja uute toodetega, mida lubab uus litsents.
Litsents annab soodsamad võimalused. 2005. aastal sai krediidiasutuse litsentsi tarbimislaenudele keskendunud Bigbank AS. Ettevõtte ühe omaniku Parvel Pruunsilla sõnul taotlevad finantsasutused litsentsi peamiselt selleks, et oleks võimalik turult soodsamalt raha kaasata. Lisaks suurendab tema ütlust mööda litsents klientides usaldusväärsust.
Pruunsilla sõnul pole litsents suuri äriideoloogilisi muutusi ettevõttesse toonud, nii nagu varem keskendutakse nüüdki tarbimislaenudele. “Teatud määral muudab litsents siiski tootepaketti, sest turult saadav raha on odavam ja nii saab tootehindu madalamaks lasta,” märkis ta. Samuti mõjutab iga krediidiasutust finantsjärelevalve. “Nõuded pankadele on palju tõsisemad kui teistele ettevõtetele,” ütles Pruunsild, lisades, et probleeme see siiski ei tekita. “Pole mõtet pangaks hakata, kui ei suuda neid nõudeid täita.”
Pruunsild lisas, et arvatavasti lähevad tulevikus ka finantsettevõtted tõsisema järelevalve alla. “Vähemalt on Euroopas sellist trendi näha,” märkis ta.
Finantsasutustele suurem järelevalve. Finantsinspektsiooni finantsteenuste divisjoni juhi Hannes Oja sõnul on mitmed Euroopa riigid, näiteks Suurbritannia, Rootsi ja Leedu, juba kas toonud või toomas tarbijakrediidi järelevalvet finantsjärelevalve alla. Ta lisas, et riigiti on intressidele kehtestatud piirmäärad ja kõrvalkuludele seatud piirangud.
“Finantsinspektsioon on seisukohal, et tegevusloa nõude kehtestamine tarbijakrediiti pakkuvatele ettevõtetele aitab turgu korrastada ja tagab suurema õiguskuulekuse,” ütles Oja. Tema sõnul on finantsinspektsioon valmis tarbijakrediidituru järelevalvet korraldama.
Malta finantsinspektsioonilt sai Ferratum Bank Ltd Euroopa Liidu krediidiasutuse litsentsi 2012. aasta septembris. Liiguse sõnul võib Ferratum Banki esimese tegevusaastaga rahule jääda, tegevust alustati peale Eesti ka Slovakkias ja Poolas.
Ka emafirma Ferratum Grupi selle aasta esimese kvartali majandustulemused vastasid Liiguse sõnul ootustele. Tema sõnul on ettevõte pühendunud stabiilsele kasvule, lisaks alustati veebruaris ja märtsis teenuste pakkumist Saksamaal ja Rumeenias.
Karmim kontroll
Finantsinspektsiooni finantsteenuste divisjoni juhi Hannes Oja sõnul on uue valitsuse koalitsioonilepingus kirjas, et tarbijate kaitsmiseks ja vastutustundetu laenamise piiramiseks võetakse kiirlaenufirmade tegevus rangema kontrolli alla.
Muu hulgas kehtestatakse neile tegevusloa nõue ja reklaamipiirangud, samuti allutatakse nad tõhusale riiklikule järelevalvele.
Oja sõnul pole praegu kiirlaenukontorite üle finantsjärelevalvet, kuid see ei tähenda, et nende üle puudub kontroll täielikult. Vastupidi, kiirlaenufirmade üle teeb järelevalvet tarbijakaitseamet. Näiteks on Oja sõnul võlaõigusseadusega reguleeritud vastutustundliku laenamise nõuded, sealhulgas ka tingimused, kuidas tuleb hinnata laenuvõtja maksevõimet.
“Üks võimalusi on tõepoolest, et järelevalve tarbijakrediidi pakkujate, sealhulgas kiirlaenufirmade üle tuleks finantsinspektsiooni pädevusse ning seadusega kehtestatakse tegevusloa nõue,” märkis Oja. Sellisel juhul tohiksid kiirlaenude turul tegutseda ainult need ettevõtted, kellel on vastav tegevusluba. “Sel juhul, kui üks või teine kiirlaenufirma pidevalt reegleid rikub, saab temalt tegutsemiseks antud loa ära võtta,” selgitas Oja.
Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste lisas, et praegu tegutsevad vastavate regulatsioonide loomisega nii rahandus-, justiits- kui ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. “Seadusloome võtab muidugi oma aja, kuid lähitulevikus võib finantsasutuste üle juba tugevamat kontrolli oodata,” märkis ta. Sooniste lisas, et arvatavasti jõustuvad regulatsioonid selle aasta jooksul.
Mis on mis
Ferratum Banc Ltd.
Rahvusvahelise kontserni Ferratum Grupi tütarettevõte Maltal.Ferratum Grupp on Euroopas pakkunud tagatiseta väikelaene aastast 2005.20 riigis pakutakse teenust.2006. aastal alustas tegevust esimese SMS laenude väljastajana Eestis.