Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mis juhtus hiinlaste kullalembusega?
World Gold Council teatas, et esimeses kvartalis vähenes Hiina kullanõudlus 18%, kuna hiinlased kui maailma suurimad kullatarbijad ostsid vähem kullakange ja kuldmünte.
Aastaga kahanes I kvartalis kulla ostmine Hiinas 263,2 tonnile. Kui ehtekulla nõudlus kasvas 10%, siis väärismetallist kangide ja müntide nõudlus kukkus 55%.
„Esimeses kvartalis on inimestel veel "ootan ja vaatan" suhtumine,“ ütles kullanõukogu Kaug-Ida direktor Albert Cheng. „Mullu osteti kulda küllalt palju. Kulla omamine on Hiinas jätkuvalt eelistatud.“
Hiina kullakangide ja müntide nõudlus kukkus I kvartalis mulluselt 134,6 tonnilt 60 tonnile. Samal ajal kasvas ehtekulla nõudlus 185,2 tonnilt 203,2 tonnile.
Jaapanis kasvas I kvartalis kullanõudlus viiekordseks, 8,2 tonnile, kuna investorid kiirustasid ostmisega enne aprillis jõustunud käibemaksumäära tõusu.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.