Puidu- ja mööblitöösturid tõstsid hindu

“Jah, oleme küll hindu tõstnud, sest ka toormehinnad on tõusnud. Oleme hindu tõstnud alates teisest kvartalist. Kuid see tõus pole olnud üldine, see oleneb turgudest, kuhu me müüme,” rääkis puidutööstusettevõtte Eesti Höövelliist OÜ juhatuse esimees Andrus Rooks.

Ta lisas, et mõnel turul pole nende ettevõte hinda jällegi üldse tõstnud. Samas ei soovinud Rooks täpsustada, millistel turgudel hindu tõsteti ja millistel mitte. “Hetkel peast öelda ka ei oska, sest riike, kuhu müüme, on palju, see sõltub konkreetsest tootest, tööastmest ja toormest, mida kasutatakse, ühe mõõdupuuga ei saa võtta,” rääkis Rooks.

Järgnevatel kuudel tema sõnul ettevõttel hinnatõusuplaani pole. “Hetkel pole märke ka toormehinnatõusust,” põhjendas Rooks.

Nõudluse kasv lubab hinda tõsta. Kliendid on Rooksi sõnul suhtunud hinnatõusu rahulikult. “On oldud üldiselt mõistvad. Hindu saab tõsta siis, kui nõudlus kasvab. Kui turg liigub vastu­pidiselt, siis keegi ei mõista hinnatõusu põhjuseid,” rääkis Rooks.  Ta lisas, et mööbli- ja saetööstust ei saa tegelikult ühte patta panna, sest nad on väga erinevad. “Neid ei saa käsitleda ühtemoodi. ­Võib-olla ühel on vajadus hinnatõusuks suurem kui teisel,” lisas Rooks.

Ka Timbeco Woodhouse OÜ juhatuse liige ­Urmas Leisalu vihjas telefonis, et varsti võib ettevõttel olla vajadus hindu tõsta. “Aprilli kohta ei oska midagi öelda, aga kuna kõik sisendid kallinevad, riiklikul ja seadusandlikul tasemel, pluss materjalid ja elektrienergia, siis... aga ma rohkem ei sooviks sel teemal rääkida,” märkis Leisalu napilt.

Tiksoja Puidugrupp ASi ühe omaniku ja juhi Hanno Murrandi sõnul on teema nende ettevõttele raske ja ta ei soovinud sellest pikemalt kõneleda. “See pole meie jaoks lihtne teema, ma ei oska seda kommenteerida. See ei käi nii, et täna tõstan hinda, meil on need ikka pikad protsessid,” rääkis Murrand. Ta lisas, et kui nad hakkaksid näiteks täna hinda tõstma, siis algaksid sellel teemal alles läbi­rääkimised.

“Kui toormehinnad väga jõudsalt tõusevad, eks siis pole hinnatõusust pääsu,” ütles Murrand. Samas lisas ta, et ega hinnatõus meeldi ju kellelegi, ka klientidele mitte. “Tegeleme hindadega iga päev ja ma ei oska praegu öelda, kas ja millal me hindu tõstame,” märkis Murrand.

Väikesed mööbliettevõtted hindu ei tõsta. Mööbliproff OÜ omanik Janek Uustamm möönis, et nemad pole hindu tõstnud. “Meil on projektipõhised tööd, me ostame materjalid teatud hinnaga sisse. Meil ongi kõik hinnad erinevad, teeme tööd hinnapakkumiste põhjal. Kui meie hinnapakkumine kliendile sobib, siis sobib. Meil kindlaid numbreid pole, kõik projektid on erinevad ja ei saa üldistada nii,” rääkis Uustamm. Ta lisas, et hinnatõus võis puudutada pigem suuremaid ja mass­toodangut tegevaid ettevõtteid.

Kontori- ja kauplusemööblit tootva ASi Sarkop juhi ja ühe omaniku Priit Kerma sõnul nemad hindu tõstnud ei ole. “Teeme tööd projektide järgi ja meil on n-ö fikseeritud hind, see põhineb selle hetke kalkulatsioonis kasutatavatel hindadel. Kui sisendmaterjalide hinnad muutuvad, siis... ma ei ole hetkel küll kuulnud, et mingite materjalide hinnad oleksid meil muutunud. Me kasutame palju erimaterjale, mis on case by case hinnapäringud meie jaoks,” rääkis Kerma.

Samas lisas ta, et ka töö hinda pole nad klientidele tõstnud. Küll aga on tõstetud töötajate palku.  “Ise oleme pidanud küll palku liigutama sel aastal, ja mitte sugugi vähe,” rääkis Kerma.

Hinnad on tõusnud samm-sammult. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhi Ott Otsmanni sõnul on sektori hindade tõus olnud üsna stabiilne ja see on kindlasti parem kui järsud muutused, mis võivad tekitada soovimatuid muutusi tarbimises. “Ettevõtete hinnatasemed käivad korrelatsioonis eksporditurgude hinnatasemetega. Nii, kuidas müügiturgudel hinnad liiguvad, nii ka ettevõtete müügi- ja ostuhinnad vastavalt muutuvad. Toormehinnad mõjutavad enim, teatud mõju avaldab ka kulutuste tase, aga ega turuhindadest kõrgemal tasemel ei õnnestu müüa kellelgi,” rääkis Otsmann.

Ta lisas, et  tootmissisendite kallinemine, näiteks teenuste, tööjõukulu või energiakulu kasv, kompenseeritakse seega efektiivsuse ja tootlikkuse tõstmisega ning investeeringutega efektiivsetesse tehnoloogiatesse.

Tootegrupiti on hinnamuutused Otsmanni sõnul olnud erinevad. Oluline ei olegi Otsmanni sõnul niivõrd hinnatase, kuivõrd see, et seni on suudetud kasvatada müügimahtu, mis viitab sellele, et hinnatase on õige.

“Selle aasta esimese kolme kuuga on kasvanud ka puittoodete siseturu summaarne rahaline müügimaht, mis viitab sellele, et suuresti ekspordihindadest sõltuvate tasemetega tuleb sisetarbimine praegu kaasa,” märkis Otsmann.

 

Karel Lember, majandusministeeriumi majandusanalüüsi talituse peaspetsialist Töötlevas tööstuses muutusid tootjahinnad aprillis minimaalselt. Sarnane kergelt allapoole liikuv trend iseloomustab tootjahindu ka teistes ­Euroopa Liidu riikides. Kui nõudlus paranema ei hakka või Euroopa Keskpank ei otsusta oluliselt rahapakkumise poliitikat muuta, ei ole ka hindades suuremaid muutusi oodata.Suurematest sektoritest on hinnad tõusnud piimatoodete tootmises 6,5% ja mööblitööstuses 5%. Need sektorid paistsid esimeses kvartalis silma ka keskmisest suurema müügikasvuga. Hinnalangus kiirenes keemiatööstuses ja elektriseadmete tootmises, kus hinnad odavnesid aastaga vastavalt 2,5 ja 1,9 protsenti.Aprillis pidurdus ekspordi- ja impordihindade langustempo vastavalt 2,2 ja 2,5 protsendini. Märtsiga võrreldes ekspordihinnad ei muutunud, aga impordihinnad langesid 0,2%.Aastases võrdluses mõjutasid ekspordi- ja impordihindade langustempo aeglustumist enim naftasaadused. Kui märtsis olid nende hinnad aasta­tagusest veel kümnendiku võrra madalamad, siis aprillis vastavalt 4 ja 6 protsenti. Kuuga tõusid naftatoodete ekspordi- ja impordihinnad 1–2%.Teise suurema osakaaluga kaubagrupiga – elektroonikatoodetega – muutusi ei toimunud, nii ekspordi- kui ka impordihinnad olid sarnaselt eelneva kuuga keskmiselt 5% madalamad kui aasta varem. Enam on aastaga tõusnud metalltoodete ja mööbli väljaveo­hinnad, sisseveos aga puidu, puittoodete ning ehitusmaterjalide hinnad.Ettevõtjate ootused hindade edasiste arengute suhtes on sarnased praeguse olukorraga. Konjunktuuriinstituudi uuringu põhjal prognoosis üle 80% küsitletutest müügihindade püsimist stabiilsena, hinnatõusu eeldas alla 10% ettevõtjatest. Keskmisest kõrgemad olid hinnakasvu ootused jätkuvalt toiduainetööstuses ning puidu- ja paberitööstuses.