Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Šokolaadikuningas lubab Ukraina üheks liita
Ukraina kriisi arengus on oluliseks teetähiseks pühapäevale kavandatud presidendivalimised, mille eel ei ole Venemaa andnud selget signaali, kas kavatseb selle tulemust tunnustada.
Andes Ukrainale juhi, kellel on toetus üle kogu riigi, võivad presidendivalimised avada tee kriisist välja. Kuid ikkagi on see põhiseadusevastase võimupöörde tagajärg, ütles esmaspäeval Bloombergi telekanalile antud intervjuus Venemaa peaminister Dmitri Medvedev. Kui mõned piirkonnad valimistel ei osale, heidab see varju valimiste legitiimsusele, lisas ta.
Mõni päev varem ütles Venemaa välisminister Sergei Lavrov samale telekanalile, et Venemaa on valmis koostööd tegema iga Ukraina liidriga, kellel on rahva enamuse toetus. Eelkõige peavad valimised legitiimsed olema ukrainlaste endi silmis.
Edukas igal ajal. Valimiste favoriit on Ukraina üks jõukamaid mehi, Rosheni omanik ehk šokolaadikuningas Petro Porošenko (48), kes on osanud äris ja poliitikas edukas olla nii lääneriikide kui ka Venemaaga tihedamaid sidemeid toetava valitsuse ajal.
Mai algul LA Timesile Kiievis antud intervjuus ütles Porošenko, et on valmis juhivastutust võtma. “Ma tean, kuidas majandust üles ehitada. Ma tean, kuidas ehitada tehaseid ja vabrikuid. Ma tean, kuidas luua töökohti. Ma võin olla diplomaat, ma oskan ka pankur olla. Ma kavatsen inimesed ühendada, ilmutada nulltolerantsi korruptsiooni suhtes ja riigi moderniseerida,” ütles ta.
Raudse eesriide langedes oli Porošenkol värskelt omandatud kõrgharidus rahvusvahelise majanduse alal ja ta alustas karjääri nõukogudeaegsete firmade nõustajana. Esimesed miljon dollarit teenis ta musta pipraga spekuleerides. Praegusele varandusele, mille ajakiri Forbes hindas mullu 1,6 miljardile dollarile, pani ta aluse pankrotistunud kompvekitootjaid üles ostes. Partneritega ehitati üles busside koosteäri ning talle kuulub ka telekanal. Möödunud aastal oli Porošenko kommivabrik Roshen maailmas suuruselt 18. kohal, mille netomüük küündis 1,27 miljardi dollarini, vahendas agentuur Bloomberg.
Poliitiline kameeleon. Poliitikas hakkas Porošenko kaasa lööma 1990ndate lõpul, olles tagandatud Ukraina presidendi Viktor Janukovõtši Regioonide Partei üks asutajaid. Siis asus ta toetama oranži revolutsiooni ja selle harjal presidendiks saanud Viktor Juštšenko Meie Ukraina parteid. Juštšenko tegi Porošenkost esimest korda ministri – ta oli välisminister ja riikliku julgeolekunõukogu esimees.
Neil aastatel kujunes Ukraina oligarhide klass ja klannid. Ka Porošenkot ennast on süüdistatud keerulistes maksukonstruktsioonides, et oma ettevõtete tulusid suurendada.
2012. aastal oli Porošenko juba Viktor Janukovõtši valitsuse kaubandus- ja majandusminister, kelle president kutsus kui kompetentse juhi riiki pankrotist päästma.
Värskeima liidu lõi ta Ukraina endise poksitšempioni ja opositsiooniliidri Viktor Klitškoga, kes märtsis presidendiks pürgimisest loobus ja asus Porošenkot toetama. Austrias USA-le väljaandmist ootav Ukraina jõukaimaid mehi Dmitri Firtaš ütles hiljuti intervjuus Bloombergile, et just tema soovitas selle sammu astuda – jõud ühendada.
Porošenkot toetas aprillis-mais Kiievi sotsioloogiainstituudi korraldatud arvamusküsitluste järgi 33,7% küsitletutest. Populaarsust kogus Porošenko toetusega Kiievi meeleavaldustele, mis viisid president Janukovitši tagandamiseni.
Porošenko esitleb end progressiivse Euroopameelse kandidaadina. Ta on üks peamisi ELiga vabakaubandusleppe sõlmimise eestvedajaid, kellel on head kontaktid lääne poliitikutega. Mai algul kohtus ta Saksamaa kantsleri Angela Merkeliga.
Kuid nagu viitab Bloombergi kolumnist Leonid Bershidsky, on tal olnud osavust oma varandust kasvatada ja koostööd teha Ukraina lühikese taasiseseisvusaja kõige ebameeldivamate isikutega.
Valimiskampaania ajal on Porošenko Venemaa-vastaste sanktsioonide kohta öelnud, et vajadusel tuleb neid laiendada isikute asemel majandusharudele. Porošenko Roshen oli üks Ukraina firmasid, mille toodangule Venemaa mullu impordikeelu kehtestas, et survestada Ukrainat assotsiatsioonilepingust loobuma.
Valmis Ukrainat kaitsma. Välisministrina toetas Porošenko Ukraina liitumist NATOga. Aprillis Saksa väljaandele Bild antud intervjuus ütles ta, et praegu pole pigem NATO Ukraina liitumiseks valmis.
Ukraina territooriumi on Porošenko valmis relvaga kaitsma, Krimmi aga jõuga tagasi võtma ei läheks. Venemaa toetusest sõltuma määratud Krimmi toob tagasi Ukraina majanduse edu ja moderniseerimine, ütles ta intervjuus LA Timesile.
Eile jätkusid Ukraina armee ja separatistide kokkupõrked Donteski ja Luganski oblastis. Ukraina peaminister Arseni Jatsenjuk ütles, et valitsus püüab tagada presidendivalimiste toimumise kogu riigi territooriumil. “Me anname aru, et teatud kohtades võib hääletamine raske olla,” ütles ta. “Aga neid kohti pole palju ja see ei mõjuta valimiste üldtulemust,” vahendas Bloomberg.
Ukraina presidendivalimiste eel teatasid lääneriigid, et kui Venemaa peaks sekkuma ega lase Ukraina presidendivalimistel toimuda, käivituvad sellest Venemaa vastu majandussanktsioonid. Eile teatasid Venemaa telekanalid, et Venemaa väed on hakanud Ukraina piirilt baasidesse tagasi pöörduma.
Kronoloogia
Tee valimisteni
22. november 2013 President Viktor Janukovitš loobub ELiga assotsiatsioonileppe sõlmimisest, mis vallandab Kiievis rahvarahutused28. jaanuar 2014 Valitsus astub tagasi22. veebruar Ukraina parlament tagandab Janukovõtši pärast ligi 100 inimese hukkumist Kiievi peaväljakul23. veebruar Krimmis algab protest uue valitsuse vastu28. veebruar protesid algavad Luganskis ja Donetskis16. märts Krimmi “referendum” Vednemaaga liitumiseks, kaks päeva hiljem annekteerib Venemaa Krimmi17. aprill USA, ELi, Venemaa, Ukraina Genfi lepe pingete maandamiseks11. mai Donetski ja Luganski iseseisvusreferendumid25. mai presidendivalimised