Apteekide turulukk jääb aastaks alles

Piret Reiljan 21. mai 2014, 14:34

45 poolthäälega (vastu 18) võttis riigikogu täna vastu nn apteekide seaduse, mis on aga ajutine seadus ja külmutab sisuliselt aastaks ajaks praeguse olukorra, kus apteekide asutamine suuremates asulates on piiratud.

Enne hääletamist avaldas Keskerakonna fraktsioon Marika Tuus-Laulu vahendusel eelnõule toetust ja andis mõista, et edaspidi võiks seadusesse jõuda siiski ka omandipiirang, et apteeke saaks omada ainult proviisorid. IRLi fraktsiooni nimel kritiseeris Jaak Aaviksoo seda, et tegemist on järjekordse ajutise lahendusega. IRLi fraktsioon eelnõud ühemõtteliselt ei toeta, märkis Aaviksoo. Olgu öeldud, et seaduseelnõu esimese variandi esitas riigikogule siis veel IRLi liikme Margus Tsahkna juhitud sotsiaalkomisjon, kuid algne eelnõu muutus tundmatuseni ja päädis nüüd aastase ajapikendusega.

Piirangud aastaks. 4000 ja enama elanikuga asulates (näiteks liigituvad siia ka mitmed Tallinna lähivallad) saab ajutise seaduse järgi aasta aja jooksul apteeke avada üksnes kohaliku omavalitsuse ettepanekul ja ravimiameti nõusolekul. Kui apteegi avamise võimalust soovib kasutada mitu isikut, toimub konkurss. Sisuliselt säilib aasta jooksul senine absurdne liisuheitmise kord, kus apteegi asutamise loa saamiseks võidakse apteegikettide poolt üles seada kümneid riiulifirmasid.

Alla 4000 elanikuga asulates apteekide asutamise piiranguid vaheaasta jooksul olema ei saa, kuid arusaadavalt pole väiksemad asulad ka sedavõrd ahvatlevad.

Aastase lisaaja võtmist on põhjendatud sellega, et eelnõuga läks liiga kiireks.

Hulgi- ja jaemüük lahku. Samas on ajutises seaduses siiski mitmeid punkte, mis jäävad suure tõenäosusega kehtima, kui vaheaasta läbi saab ja uus eelnõu valmib. Nn ajutises apteegiseaduses on näiteks kirjas, et kolme aasta jooksul tuleb Eesti ravimiäris lahutada hulgi- ja jaemüük – sama omanik ei tohi korraga tegutseda ravimite hulgi- ja jaeäris. See tähendab, et praegused ravimite hulgi- ja jaemüügis paralleelselt tegutsejad peavad loobuma kas hulgimüügiärist või jaemüügiärist. Võimalikke varjatud huve peaks edaspidi hakkama kontrollima konkurentsiamet. Selline seadusepügal puudutab Eestis eelkõige kahte ravimihiidu, Margus Linnamäele kuuluvat Magnumi kontserni ja Saksa omanikega Tamrot – mõlemad on Eestis ühtaegu tegevad ravimite jae- ja hulgiäris.

Veel on seaduses kirjas, et proviisoritest ja farmatseutidest saavad tervishoiutöötajad, kuid milliseid tervishoiuteenuseid nad osutama hakkavad, otsustatakse hiljem. Otsustatud on ka maal tööle asuvate apteekrite lähtetoetus ja apteegibussid – mõlemad otsused peaksid toetama ravimite kättesaadavust maapiirkondades. Veel ütleb täna vastu võetud seadus, et 4000 ja enama elanikuga asulatesse saab asutada ainult üldapteeke, millele kehtivad karmimad nõuded kui haruapteekidele – nii peaks paranema apteegiteenuse kvaliteet.

Uus eelnõu enne riigikogu valimisi. Kokkuvõttes on mitmed asjad nn ajutises seaduses otsustatud pikemaks ajaks kui aastaks, kuid selle aasta jooksul võib siiski paljugi muutuda, kuna koostatakse uus eelnõu. Näiteks arutatakse jätkuvalt, kas apteekidele peaks seadma omandipiirangu, nii et apteekide enamusomanikud tohiksid olla ainult proviisorid. Praegu jäi selline radikaalne muudatus seadusest välja, kuigi oli kirjas eelnõu esimese versioonis. Arutatakse ka selle üle, kas „magusamates“ asukohtades tegutsevatele apteekidele peaks kehtestama maksu, mis võiks olla täiendav maa-apteekide toetamise viis. Apteekritele on soovitatud apteekrite koja asutamist.

Eile toimus Äripäeva sõsarlehe Meditsiiniuudised korraldatud ümarlaud, kus said kokku ketiapteekide, proviisoritele kuuluvate apteekide ja riigi esindajad. Riigikogu sotsiaalkomisjoni juht Heljo Pikhof selgitas, et osa tööd on ära tehtud ja selle võrra on edasi liigutud, olenemata aastasest ajapikendusest, mis tekkis mõnevõrra ootamatult. Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleri Ivi Normeti sõnul on nn apteekide eelnõu algse versiooni muutmine olnud täiesti tavaline demokraatlik protsess. Normeti sõnul on poliitikud lubanud, et uus nn apteekide seadus võetakse vastu veel selle riigikogu koosseisuga. Teatavasti toimuvad riigikogu valimised järgmise aasta 1. märtsil.

Apteekrid: ketiapteegis dikteerivad ärimehed. Ümarlaual põrkusid selgelt apteekrite liidu ehk ise apteeke pidavate proviisorite ja ketiapteekide omanike huvid. Apteekrite liidu juhatuse liige Kai Kimmel süüdistas ketiapteeke omanike ärihuvide eelistamises klientide huvidele. „Meile ei dikteeri mitte keegi. Ärimehest omanik ei dikteeri meile, et kast Ibumaxi olgu kahe päeva jooksul müüdud,“ tõi Kimmel piltliku näite. „Ma tean täpselt, kuidas ketiapteegis on. Kui midagi on sooduspakkumisel, siis apteeker peab just seda toodet müüma. Aga mina ei pea. Mina ei pea peitma teist toodet sahtlisse,“ rääkis Kimmel, miks tema arvates on proviisorite apteegid paremad ketiapteekidest. Ketiapteekide esindajad Kimmeli süüdistusega ei nõustunud. „Mina julgen väita vastupidist. 90 protsendil juhtudest on ketiapteegid paremini varustatud kui üksikud apteegid,“ sõnas Euroapteegi juht Eno Juul. Ta märkis, et ketiapteeke on põhjendamatult demoniseeritud. „Jah, kui on arvamus kallutatusest, siis peame mõtlema, kuidas seda murda. Kuid ravimite kättesaadavust ja hinda see ei puuduta,“ märki Juul.

Apteekide ühenduse esindajad, kes on ketiapteekide kõneisikud, võtsid kriitiliselt sõna ka ravimite jae- ja hulgimüügi lahutamise teemal. Nende sõnul ei ole selge, et hulgi- ja jaemüügi lahutamine mõjutab positiivselt ravimite jaemüüki. Samuti ei suutnud ümarlaual keegi adekvaatselt vastata, et kes peaks ostma ära hulgimüüjatele kuuluvad umbes paarsada apteeki või siis vastupidi, nende hulgimüügiärid? Ja kuidas ikkagi välditakse varjatud huve?

Lobitöö jätkub. Täna vastuvõetud nn ajutine apteekide seadus jõustub 9. juunil. Osa muudatusi jõustuvad erinevatel aegadel hiljem, olenevalt üleminekuajast. Üleminekuaasta jooksul koostatakse uus eelnõu, millega sotsiaalministeerium ja sotsiaalkomisjon lubasid kohe tööd jätkata, näiteks erinevaid mõju-uuringuid organiseerida.

Nn apteegiseaduse menetlemist on saatnud jõuline lobitöö, osapooled on appi võtnud juriste ja suhtekorraldajaid. Viidatud on  ka sellele, et varem või hiljem ootavad ees kohtuvaidlused, sest olenemata vaheaasta jooksul koostatava uue eelnõu lõplikust näost on turu ümberkorraldamises nii võitjaid kui kaotajaid.

Kolm huvigruppi. Ravimite jaeäris on Eestis kolm selgelt eristuvat huvigruppi. Esiteks siinse ravimite hulgi- ja ka jaeiäri turuliidrid, kontsernid Magnum ja Tamro. Nemad on olnud selgelt apteekide asutamispiirangute poolt. Piirangud takistavad nendega konkureerimist ja üksikuid uusi apteegilube magusates piirkondades on nad püüdnud riiulifirmade abil, et nn loosirattas oleks neil suuremad võiduvõimalused. Teiseks tugeva laienemissooviga väiksemad apteegiketid nagu soomlaste Yliopiston Apteekki ja leedukate Euroapteek, kes tahaksid eelkõige Tallinnas asutada uusi apteeke, kuid asutamispiirangud on neid takistanud. Nemad on seega piirangute vastu. Kolmas huvigrupp on proviisorid, kes peavad ise apteeke. Ka nemad on Magnumi ja Tamroga sarnaselt olnud apteekide asutamispiirangute poolt, kuna kardavad ketiapteekide pealetungi ja proviisorite apteekide väljasöömist. Nn apteekide seaduse menetluses on proviisorid jõuliselt toetanud ideed, et tulevikus võiksid apteekide suuromanikud olla ainult proviisorid. Esialgu jäi see idee seadusest välja.

Piirangud vastuolus põhiseadusega. Mullu detsembris otsustas riigikohus, et apteekide asutamispiirangud on põhiseadusega vastuolus. Taotluse asja arutamiseks esitas õiguskantsler Indrek Teder mullu jaanuaris. Vastav riigikohtu otsus ongi põhjus, miks apteegiturgu nüüd huvigruppide kirgliku lobitöö saatel ümber korraldatakse.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    23. May 2014, 10:25
    Otsi:

    Ava täpsem otsing