Palka tõsta tasub ära

Selgitan kahte trendi, mille mõju majandusele võib lühiajalises perspektiivis olla negatiivne, kuid pikaajaliselt on kindlasti positiivne. Esiteks, ettevõtjad on ilmselgelt hakanud tööjõudu kõrgemalt väärtustama.

See ei ole pelgalt ülemaksmine ega rumalus. Arvestades tööjõu ja ajude väljavoolu, on tehtud arukaid otsuseid töötajate motivatsiooni säilitamiseks ja suurendamiseks. See on puhas investeerimistegevus, mille lühiajaline mõju seisneb kulude suurenemises, kuid pikaajaline mõju on majanduse kasvu taastumine ja kiirenemine.

Motivatsioon. Eesti majanduse taasloomine 1990. aastatel ja kiire majanduskasv ei olnud tingitud ainuüksi positiivsetest välisteguritest. Nende nähtuste märkimisväärselt suur mootor oli Eesti inimeste motivatsioon elatustaset tõsta ja taasluua oma riigi taasloomiseks. Viimastel aastatel on seda sisemist motivatsioonitegurit avalikes aruteludes ja ette­võtete personalipoliitikates palju ­ignoreeritud. Mul on hea meel, et see edu eeldus on tagasi saamas oma väärilist kohta.

On veel teine trend, mida elevusega jälgime, kuid mille mõju n-ö klassikalise majandusmudeli järgi toimivale süsteemile me ilmselt alahindame. See on palgatöötajate siirdumine ettevõtlusesse ja iduettevõtluse kiire areng.

Kui inimesed jätavad palgatöö, et luua oma ettevõte, siis ei loo nad enam väärtust olemasolevatele ettevõtetele. Enamik alustavaid ettevõtteid ei käivitu üleöö. Vahel tuleb mitu aastat aktiivselt panustada, et ettevõte hakkaks kasumit tootma. Paljudel juhtudel käivitumist ja kasvu ei tulegi.

Tean suurt hulka ettevõtlikke inimesi, kes on viimase paari-kolme aasta jooksul oma tasuvalt palgatöölt lahkunud, et asuda tegutsema vabakutselisena või asutada ettevõte.

Mõni neist on juba jalad alla saanud. Mõni alles võitleb. Mõni on loobunud ja palgatööle tagasi siirdunud. Ise kuulun veel pigem nende võitlejate hulka.

Positiivne mõju. Igal juhul on sellise märkimisväärse ulatusega majanduse sisesel struktuurimuutusel lühiajaline negatiivne mõju nii tööjõupuudusele kui ka “vanade” ettevõtete majandustulemustele. Ühtlasi ka majanduskasvule.

Eeldusel, et nendel uutel ette­võtjatel jätkub püsivust ja et riigi poliitika ja meetmed neid piisavalt toetavad, pöördub see negatiivne mõju varem või hiljem positiivseks. Uued ettevõtted hakkavad looma lisaväärtust üha enam globaalsele turule suunatud toodete ja teenustega.

Näeme tulevikus üha enam teenuste eksporti. Need ettevõtted on tihti plahvatusliku kasvuga ja maailma muutvad. Isegi kui lõvi­osa neist ettevõtmistest läbi kukub, loovad edukad vähesed suuremat väärtust, kui “vana ettevõtlus” seda oma konservatiivsema äri ja vananenud toodetega eales suudaks.