Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Venemaa ja Hiina sõlmisid epohhi loova gaasileppe
Allkirjastades eile Hiinaga kolmekümneks aastaks gaasitarneleppe, näitas Venemaa president Vladimir Putin Euroopa Liidule, et Venemaa leiab oma gaasile ka teisi tahtjaid.
Kokkuleppe järgi tarnib Venemaa Hiinale alates 2018. aastast veel ehitamata torujuhtme kaudu 30 aasta jooksul igal aastal 38 miljardit kuupmeetrit gaasi. Võrdluseks müüs Gazprom mullu Euroopasse 174,3 mld kuupmeetrit gaasi.
Samas ei avalikustanud eile ei Venemaa ega Hiina seda, millise hinnaga kokkulepe sõlmiti. Just hind on olnud peamine takistus, mille pärast läbirääkimised Venemaa gaasi tarnimiseks on kümme aastat veninud. Venemaa presidendi Vladimir Putini sõnul on mõlemad osapooled kokku lepitud hinnaga rahul. See on epohhi loov sündmus, ütles ta.
Eelkõige oli kokkuleppega kiire Moskval. Venemaa peamine kaubandus käib lääneriikidega, kellega on suhted Ukraina kriisi tõttu järsult halvenenud.
Euroopas käivad jälle arutelud, kuidas sõltuvust Venemaa energiakandjatest vähendada. Venemaa vajab aga gaasi müügist saadavat tulu ega ei taha samuti nii suurel määral Euroopa turust sõltuda. Lisaks on Putinil vaja näidata, et Venemaal on mujalgi sõpru ja liitlasi.
Hiina puhul leiab taas kinnitust ütlus, et Hiinal on aega jõe ääres oodata, kuni vaenlase laip mööda ujub. Venemaa vajab praegu Hiinat rohkem kui Hiina Venemaa torugaasi, kuna riik on leidnud alternatiivseid gaasitarnijaid nii Kesk-Aasiast kui ka mujalt, sedamööda, kuidas on arenenud veeldatud maagaasi turg. Nii on läbirääkimised gaasi hinna üle kulgenud Venemaa jaoks raskelt. Samas tahab Hiina gaasi osa energia tootmises oluliselt suurendada, et vähendada sõltuvust saastavast kivisöeenergiast.
“See on Gazpromile kõigi aegade suurim leping,” kommenteeris eile tehingut Gazpromi juht Aleksei Miller. Tehingu maht on ligi 400 miljardit dollarit. Gazpromi aktsia hind kerkis Moskva börsil eile uudise peale üle 2%.
Venemaa raskustes majandus, kust kapital välja voolab, vajab rahastajat. Hiina võib lepingu raames ette maksta kuni 25 miljardit dollarit, et investeerida infrastruktuuri, ütles eile agentuuri Bloomberg vahendusel Vene energiaminister Aleksander Novak.
Venemaa investeerib torujuhtmesse ja Siberi maardlatesse, mis seda torujuhet toitma hakkavad, 55 miljardit dollarit, ütles Putin. Hiina investeerib oma riigi territooriumil torujuhtme rajamiseks vähemalt 20 miljardit dollarit.
Venemaa uudistekanal Interfax vahendas anonüümsetele allikatele viidates, et Hiinaga kokku lepitud hind on üle 350 dollari tuhande kuupmeetri eest. See on pigem Gazpromi ekspordi hinna madalamas otsas. Euroopale müüs Venemaa mullu gaasi keskmiselt hinnaga 380,5 dollarit tuhande kuupmeetri eest.
“Hind paistab olevat Euroopa ekspordi tasemel,” kommenteeris agentuurile Bloomberg Rye, Man & Gor Securities varahaldur Moskvas Anvar Gilyazitdinov. “See on adekvaatne hind. Gazprom suudab sellise hinnataseme juures tulu teenida.”