Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Jälgimine töökohal: kust algab ebaseaduslik jälitustegevus?

    Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor Kadri Levandi rõhutas täna toimuval Turvakonverentsil, et tööandja peab enne töötaja jälgimist talle teada andma, miks ta seda teeb. 

    „Oluline on silmas pidada, et andmete töötlemine peab olema põhjendatud. Andmete töötlemisel on kõige olulisem, mis on jälgimise eesmärk,“ rõhutas Levandi.
    Tööandjal on töötaja kontrollimiseks mitmeid võimalusi.
    Tööandja domeeni e-mailid. Enamasti eeldab tööandja, et e-mail on töövahend tööülesannete täitmiseks. Kui tööandja soovib, et sellelt domeenilt isiklikke meilivahetusi ei käiks, tuleb sellest töötajat teavitada. Ametikohal, kus on suur kaadrivoolavus, soovitab Levandi aadressi mitte isikustada. Nii ei pea aadressi hiljem sulgema, samuti ei riku tööandja selle jälgimisel töötaja õigusi.
    Kui e-mail on isikustatud, peab töötaja teadma, kes, mis puhul ja millal tema käsutuses e-maili jälgib. Töötaja poolt avamata kirju ei tohi lugeda. Olgugi, et töötaja teab, et tööandja eeldab, et aadress on vaid tööga seotud kirjavahetuseks, võivad kolmandad isikut ikkagi isiklikke kirju saata.
    Levandi märkis, et tegelikult ei peaks tööandja töötaja e-maile jälgima, samas võib see vajadus olla erandlik, kuid kindlasti mitte praktika.
    Internetikäitumise jälgimine. Internetikäitumise jälgimiseks on palju võimalusi ja programme, et vaadata, milliseid võrgulehti töötaja kasutab. „Kui tahate internetikäitumist jälgida, siis turvalisuse ettekäändel ei ole see põhjendatud,“ selgitas Levandi. Ta lisas, et töötajaga peab olema usaldussuhe, tema käitumise kontrollimine tekitab stressi ja hõõrumist. Seda, kas töö on tehtud või mitte, näete töötulemustest, mitte internetikäitumise jälgimisega.
    Kaamerad. Turvalisuse tagamiseks on kaamera õigustatud. Levandi rõhutas aga, et oluline on vahet teha, miks kaamerat kasutatakse. Seda võib kasutada isikute ja vara kaitseks ning olukorras, kus on reaalne oht isikutele või varale.
    Levandi märkis, et kaameraga jälgimine tuleks hoolega läbi mõelda: kas see on ikka vajalik ja kas kaamera tagab turvalisuse või on muid alternatiive. Tööandjal lasub kohustus töötajale ära põhjendada kaamera olemasolu ja suund, samuti info, kes salvestusi jälgivad ja kui kaua salvestusi hoitakse.
    Telefonikõned. Pealtkuulamine on jälitustegevus. Kui seda tehakse salaja, on tegemist rikkumisega. Levandi märkis, et ilmselt oleme me kõik mõnele teenusepakkujale helistades kuulnud lauset: „Paremaks klienditeeninduseks teie kõne salvestatakse.“ Kui osapoolt kõne salvestusest teavitatakse, võib seda teha. Sageli kasutatakse kõnesid aga töötaja hindamiseks. Saamaks teavet näiteks sellest, kas töötaja suhtleb kliendiga piisavalt viisakalt jne. Tööandjal tuleks aga Levandi sõnul hinnata, kas on inimest vähem kahjustavaid viise, kuidas töötajat hinnata. Järjepidevat pealtkuulamist ei peaks olema.
    Kui töötaja kasutab tööandja telefoninumbrit ja talle hüvitatakse osa arvest, siis on tööandjal õigus saada kõneeristus. Küll aga tuleks töötajal enne ära märkida erakõned, mida tööandja kompenseerima ei pea.
    Pärast töösuhet. Pärast töötaja lahkumist tuleb töötaja meiliaadress sulgeda järgmisel päeval. Kui töötaja on nõus, et aadress on pikemalt avatud, siis peab ta selleks soovi või nõusolekut avaldama. Praktikas see on aga sageli teisiti.
    Levandi pakkus lahendusena, et töötaja aadressile tulnud kirjadele genereeritakse automaatvastus, mis teavitab töötaja lahkumisest ning uuest kontaktaadressist või numbrist, mille abil ühendust saab.
    ***
    Ekraanipildi reaalajas jälgimine on tõsine privaatsuse rikkumine. Füüsiliselt ekraani vaatamine aga mitte.
    Tööandjat on privaatsuse rikkumise korral võimalik karistada kuni 50 000 euroga (ettevõtte puhul), eraisikut 18 000 euroga, samuti võib algatada väärteomenetluse.
    Andmekaitse inspektsioon teeb hea meelega pigem ennetus- ja abistavat tööd, kui karistab.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.