Kasum välja laenuna

Kui heita pilk Eesti 25 suurema käibega ettevõtte aruandlusse, siis näeme, et peaasjalikult välisomanikele kuuluvad firmad on usinad grupisisesed laenajad. Nende nõuded emafirmadele ja teistele seotud osapooltele ulatuvad sadadesse miljonitesse eurodesse. Maksuspetsialisti hinnangul võivad sellised laenud tähendada aga varjatud kasumi jaotamist.

Audiitorfirma Deloitte maksu- ja juriidiliste teenuste juht Mait Riikjärv ütleb, et seesuguste laenude tõttu saamata jäänud tulumaks võib ulatuda enam kui 100 miljoni euroni. "Kui võtta vaid mõned suuremad kaasused, siis ainuüksi nende põhjal ulatub taoliste laenude summa kindlasti üle 100 miljoni euro. Seega räägime me vähemalt kümnetest miljonitest eurodest tulumaksurahast. Kui võtta arvesse ka paljud väiksemad juhtumid, siis pole välistatud, et nö saamata jäänud tulumaks ulatub üle 100 miljoni euro," räägib Riikjärv. Kedagi konkreetset ta nimetada ei soovi, sest tegemist võib sama hästi olla nende praeguse, endise või tulevase kliendiga. "Äriregistri andmed on avalikud, sealsete aastaaruannete põhjal on igaühel võimalik uurida, kas ühe või teise äriühingu puhul võib olla tegemist samasuguse juhtumiga," lisab ta.

Tõepoolest - Eestis tegutsevaid firmasid, kel grupisiseste nõuete summad ulatuvad sadadesse miljonitesse, ei pea tikutulega taga otsima. Nende seas on ka näiteks suuremad pangad - Swedbank ja SEB.

Swedbanki finantsjuht Heiki Raadik ütleb aga, et pank ei tunne kuidagi end sellest teemast puudutatuna. "Swedbank ei ole teenitud kasumit kunagi ilma makse tasumata Eestist välja liigutanud ei emaettevõttele laenates ega muid vahendeid kasutades. Kui oleme siinselt kasumilt dividendi maksnud, on sellelt tasutud alati ka tulumaks," ütleb ta.

Pank alustas mullu tõepoolest dividendide võtmist Eestist. "Tänavu võeti vastu dividendipoliitika Balti riikide kohta, mille kohaselt maksame edaspidi 60% siin teenitud kasumist dividendidena välja ja tasume sellelt ka tulumaksu," lisab Raadik. Samal ajal oli 2012. aasta lõpus Eesti tütarpanga nõue emapanga vastu 676 miljonit eurot, aasta varem oli summaks 1,36 miljardit. Raadik selgitab, et tegemist on likviidsete vahendite paigutamisega lühiajalisele hoiusele. "Ehk meie paigutame raha hoiusena Swedbank ABsse ja nemad paigutavad selle edasi," selgitab ta. 

SEB nõuded Rootsi emapangale on veidi väiksemad - 2011. aastal olid need 406,3 milonit eurot, aasta hiljem 244,5 miljonit. Dividende SEB Eestist maksnud ei ole. SEB kohalik juht Riho Unt räägib sisult sama - raha hoiustatakse emapangas. "Igapäevast likviidsusvaru hoiab SEB Pank suures osas emaettevõtte kontol, sest pankadevahelise rahaturu intressid on kõrgemad, kui Eesti Pangas," ütleb ta. Unt lisab, et tõenäoliselt hakkab ka SEB Eestist dividendi võtma.

Eesti ekspordiveduri Ericsson Eesti grupisisesed nõuded ulatusid 2012. aasta lõpus 205,8 miljoni euroni. Samal ajal oli firmal jaotamata kasumit kogunenud 116,4 miljonit eurot.

Ericssoni pressiesindaja Milla Nummenpää sõnul on grupisiseste nõuete näol tegemist igapäevase äritegevusega: Ericsson Eestis teeb tehinguid peamiselt teiste gruppi kuuluvate ettevõtetega, sealt ka suured nõuded. Nummenpää toob eraldi välja, et 2012. aasta aruandes on kajastatud ka 75 miljoni euro suurune laen Ericsson ABlt, millega siinset tegevust finantseeriti. 2012. aasta lõpus määras Ericsson Eesti aga 50 miljoni euro ulatuses dividendi, kuid pressiesindaja ei täpsusta, millises ulatuses mullu väljamakseid tehti. 

Seda, et tegemist on grupisisesest tavapärasest äritegevusest tulenevate nõuetega, toovad välja ka teised. Kaablitootja PKC Eesti AS nõuded teiste Helsingi börsil noteeritud PKC Group-i ettevõtete vastu olid 2012. aasta lõpus 12,6 miljonit eurot. Dividende PKC Eestist võtnud pole. PKC Group-i finantsjuht Juha Torniainen ütleb, et tegemist on tavapärase äritegevusega. "Neil nõuetel on tavapärased maksetingimused ja need pole laenud. See ei vii kasumit kuhugi," sõnab ta ja lisab, et seni pole grupil tarvidust olnud dividendi Eestist võtta.

Veel ühe näitena võib tuua keemiatööstuse esindaja, Austria Henkelile kuuluva ASi Henkel Makroflex. Nende puhul torkab silma, et nõuded teiste grupi ettevõtete vastu on 69,2 miljonit eurot, samal ajal kui siin teenitud jaotamata kasum on 69,4 miljonit eurot. Dividende firma maksnud ei ole.

Henkeli kohaliku juhi Sirje Aali sõnul ei ole dividendipoliitika ega vabade vahendite paigutamine siinse juhtkonna pädevuses. "Oleme jälginud, et antud laenud oleksid õiglase intressiga ning turvalised, seda on hinnanud ka meie audiitor," ütleb ta.

Veel üks eestlastele hästi tuttav firma, Soome HK Scan gruppi kuuluv AS Rakvere Lihakombinaat pole samuti dividende maksnud. Nemad on aga aastaid üleval hoidnud HK Scan-le laenuna antud 9 miljonit eurot. 2012. aastal lisandus sellele veel 3,5 miljonit.

See ei ole sugugi lõplik loetelu ja ettevõtteid, millel on miljonitesse eurodesse ulatuvaid grupisiseseid nõudeid, on Eestis veel palju.

Riikjärve sõnul võib grupisiseseid laene hoida üleval tähtajatult. "Tegemist on tulumaksukohustuse edasilükkamisega, mis võib toimuda sisuliselt aegade lõpuni," sõnab ta. Üks asi, mis sellisele laenamisele selge piiri paneks, oleks ettevõtte tulumaksu kehtestamine. Riikjärv seda aga ei toeta. "Kui väga kitsalt vaadata, siis jah, see hoiaks taolise laenamise ära. Samas oleks äriühingu tulumaksu kehtestamine teenitud kasumilt 21% või 20% määraga Eesti ettevõtluskeskkonna jaoks väga halva mõjuga," märgib ta. "Iga-aastase äriühingu tulumaksu taaskehtestamine võiks olla mõeldav juhul, kui sellega kaasneksid ettevõtluskeskkonna jaoks ka mingid atraktiivsed küljed - eeskätt maksumäära oluline vähendamine, näiteks 10% peale, et olla konkurentsivõimeline. Ka sel juhul vajaks taoline muudatus pikka ettevalmistust ja põhjalikku analüüsi," lisab ta. Praegune tulumaksusüsteem on tema sõnul ennast hästi õigustanud. "Sisuliselt on jaotamata kasumi mittemaksustamine praegu ainuke eelis mis meil oma naaberriikidega võrreldes on," ütleb ta. Ta toob näiteid ka naabrite juures toimuvast - Soome on langetanud ettevõtte tulumaksu 20% peale, Lätis-Leedus on see 15%, kusjuures osaluse müügist saadud kasumilt kehtib ka maksuvabastus.

Piiriüleseid skeeme, laenamist sealhulgas, kasutatakse kõikjal, aga maksuamet jälgib nende legaalsust. Laenamine jm tehingud peavad toimuma turuhinnaga. Kui palju Eestil tulumakse saamata jääb, oleks minu poolt spekulatsioon, samas on selge, et Eesti tulumaksusüsteem toetab investeerimist ja maksude laekumist Eestis. Klassikaline tulumaksusüsteem sunnib maksu maksma sõltumata firma enda rahavajadusest, ent maksude vältimise võimalused on seal üsna avarad. Meie süsteem on ettevõtete kapitalibaasi tugevdanud ja nüüd hakanud tootma dividende ja korralikult ka tulumaksu. Kindel on, et ettevõtte tulumaks on majandust enim pärssiv maks, mis pikas perspektiivis pärsib ka maksulaekumist. Süsteem muutmine oleks majandusele halb uudis ja  maksu firma rahavajadusest sõltumatu pidev kasseerimine ei too tingimata rohkem raha eelarvesse.