Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euroopa pankade päästja

26. mai 2014, 00:00

Kui USA pankadel on kapitaliprobleem, võetakse ühendust Warren Buffettiga, kui Euroopa pankadel peaksid probleemid tekkima, pöördutakse Katari poole.

Kunagisest vaesest Briti kaitse all olnud monarhiast on tänu nafta- ja gaasivarudele saanud pärast 1971. aasta iseseisvumist üks rikkamaid Lähis-Ida riike. Katar teenib nafta ja gaasi müügist igal aastal miljardeid tulu ning ühtlasi on tegemist maailma suurima veeldatud maagaasi eksportijaga. Selleks, et energia müügist teenitud tulusid ja elanike säästusid investeerida, on Katar loonud sarnaselt Norraga riikliku fondi, mis investeerib lääne suurfirmadesse ja pankadesse.

Deutsche Bank oli hiljuti üks nendest, kes Katarilt abi küsis. Saksa pank teatas, et kaasab tulevaste regulatsioonide ja laienemisplaanide tõttu 8 miljardit eurot kapitali, millest 1,75 miljardit tuleb Katari riiklikust investeerimisfondist Qatar Investment Authority, kes praeguseks on paigutanud aktsiatesse juba 25 miljardit eurot.

Viimastel aastatel on Katar investeerinud miljardeid ka teistesse Euroopa pankadesse, nagu Barclays, Credit Suisse ning eurotsooni võlakriisi tõttu raskustesse sattunud pankadesse Dexia, KBL ja Kreeka Alpha Bank.

2008. aasta finantskriisi ajal investeeris fond Briti panka Barclays 6,1 miljardit naela. Barclays värises sel ajal finantstormi käes ning raha oli hädasti vaja. Kuid see ei tulnud odavalt. Väidetavalt teenis Katari fond sellest investeeringust 1,7 miljardit naela tulu ning see tekitas Briti regulaatorites hulga küsimusi. Samas on Katar väitnud, et pole selle tehinguga ühtegi seadust rikkunud.

Katar loodab sõltuvust maavaradest vähendada. Üks peamisi põhjuseid, miks Katar on nõus lääne pankadesse investeerima, on see, et nad näevad neis väärtust. Kataril on raha ning kuna lääneriikide majandused pole veel viimasest finantskriisist täielikult taastunud, pole seda ka pangad veel teinud.

Riiklikel fondidel on eelis pensionifondide ja investeerimisfirmade ees, sest erinevalt teistest institutsionaalsetest investoritest võivad nad väiksemate regulatsioonide tõttu riskantsemalt investeerida. See on andnud Katarile üha vabamad käed raha paigutamiseks.

Katari üks motiive lääneriikidesse investeerimisel on ajapikku vähenevad nafta- ja gaasi­varud. Riik loodab mujalt tulu teenida ning muutuda nii üha rohkem sõltumatuks maa­varadest. Uuringute väitel on Kataril 26 triljonit kuupmeetrit maagaasi, mis on maailmas suuruselt kolmas varu. Ettepoole jäävad vaid Iraan ja Venemaa, kellel on maagaasi vastavalt 33,6 triljonit ja 48,7 triljonit kuupmeetrit.

Katari fondi üks lemmikpaiku on London. Pärast 2008. aasta Barclaysi 6,1 miljardi naela suurust investeeringut ostis fond 2010. aastal 1,5 miljardi naela eest Londoni kõrgklassi kauba­maja Harrods. Lisaks on fond endale soetanud 25protsendilise osaluse Briti kaubamajade ketis Sainsbury ning osaluse Londoni börsis. Fondi tegevjuhi Ahmad Al Sayedi sõnul on nad Londoni ja Suurbritannia pikaajaline investor ja seda vaatamata brittide hoiatustele Euroopa Liidust lahkuda. Fondi varade koguväärtus on kasvanud juba 80 miljardile eurole. Al Sayedi sõnul on fond peale Londoni huvitatud ka muust Euroopast ja arenevatest turgudest.

Veel tuntud firmasid. Katari fondi suurim investeering on riigi kohalik, kuid rahvusvahelise haardega Qatar National Bank. Fondile kuulub 350 miljonit aktsiat, mille turuväärtus eurodes on umbes 12,8 miljardit. See investeering on Katari fondile ära tasunud, sest kümne aastaga on panga aktsia tõusnud peaaegu kaheksa korda.

Lisaks on Katari fond viimastel aastatel ostnud ja müünud Euroopas osalusi sellistes tuntud firmades nagu autotootja Volkswagen, luksustoodete valmistaja LVMH, Prantsuse meediagrupp Lagardere ja naftagigandid Total ja Royal Dutch Shell, viimases hoitakse praegu 1,8%-list ehk 1,4 miljardi euro suurust osalust.

 

Mis on mis

  • Qatar Investment Authority (QIA)

Loodi 2005. aastal.
Fondil on juhatus ning fondi tegevust jälgib Katari riiklik auditeerimisbüroo.
Fondil pole investeeringutele piire seatud ning seetõttu investeeritakse nii sise- kui ka välisturule.
Investeeringute hulka kuuluvad nii aktsiad, kinnisvara, teised investeerimisfondid kui ka alternatiivsed varad.

  • Katari suurimad investeeringud

ettevõte; osalus; mld eurot
Qatar National Bank 50% 12,78
Iberdrola SA 8% 2,67
Sainsbury Plc 25,24% 2
Credit Suisse Group 5,14% 1,76
Royal Dutch Shell 1,83% 1,41
Tiffany  12,59% 1,14
London Stock Exchange 15,38% 0,93
Housing Bank 34,48% 0,8
Songbird Estates 28,60% 0,6
Doha Bank 13,33% 0,43
Inmobiliara SA 13,15% 0,25
Qatar International 8,33% 0,22
BHP Billiton 0,19% 0,1

Deutsche Banki tehing veel ei kajastu, sest see pole lõpule viidud.   

Allikas: Qatar Investment Authority

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. May 2014, 19:36
Otsi:

Ava täpsem otsing