Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euroopa Parlament tahab võimu juurde

26. mai 2014, 00:00

Euroopa Parlamendi valimised olid Eesti uuele valitsuskoalitsioonile kriitiline punkt enne järgmist, sügisesi eelarvekõnelusi, märkis ­Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas intervjuus valimiste eelõhtul.

Euroopa tasandil teravneb nende valimistega parlamendi ja liikmesriikide võimuvõitlus. Proovikiviks saab, kuidas pannakse esimest korda ­Lissaboni lepingu järgi paika Euroopa Komisjoni uus president, Euroopa tähtsaim mees.

Ent küsimustes nagu rahaliidu tulevik on jäme ots ikka eurogrupi ehk liikmesriikide käes. “Nende asjadega, mis seal otsustatakse, on parlamendil vähe pistmist,” tõrjus Kallas küsimuse, mis mõju võiks populistlike parteide valimisedul olla rahaliidu ja Euroopa majanduse käekäigule.

Kaks portfelli. Kuna Olli Rehn kandideeris Euroopa Parlamenti, on Kallas viimased kuud olnud ka komisjoni rahandusvoliniku volitustes. Nii esitles ta äsja Euroopa Komisjoni majandusprognoosi, kus Eesti SKP näitas üht suurimat langust.

“Mind teeb see ka murelikuks, et kui me tahame Rootsile järele jõuda ja Rootsi majanduskasv on kiirem kui meil, siis on raske näha, kuidas see toimuma hakkab,” ütles Kallas.

Vanaema säästud. Kallase hinnangul ei investeerita Eestisse praegu piisavalt ei kodumaist ega väliskapitali. Nagu mujal Euroopas, on häda selles, et väikefirmadel on raske laenu saada. Pangad ei taha riske võtta. “Kui tahad asutada töökoda või restorani, pead võtma vanaema säästud.”

Teise teemana viskas Kallas õhku küsimuse, kas tõesti on Eestis vaja nii palju riigiettevõtteid nagu praegu. “Eraraha on maailmas väga palju, aga eraraha läheb erasektorisse.”

Ergutus missugune võiks Eesti majandusele olla Rail Balticu ehitus. Kallase sõnul pole Euroopas erinevalt Eestist kunagi kaheldud, et Rail Baltic on Euroopa ühendamiseks väga oluline suurprojekt. Eestis arvutatakse teistmoodi – mis erakonnast on trassi läbimineku kohas kohaliku omavalitsuse juht või kes ikka kasu ja kahju saab.

“Kui lükkame selle investeeringu tagasi, vaatame siis, kuidas Rootsile järele jõuame,” ütles Kallas. “Kui see läbi kukub, siis ma tahaksin, et kõik need inimesed, kes on andnud selle läbikukkumisse oma panuse, oleksid teada ka lastele 15 aasta pärast, kui küsitakse, miks ei tehtud, kui võimalus oli. Seda võimalust enam ei tule.”

Euroopa majandusest rääkides ütles Kallas, et kehvaks ta seisu ei nimetaks. Raha tuleb jälle sisse, kriisiriikides on selged märgid olukorra paranemisest. Struktuurseid reforme on tehtud ootamatult palju. “Ei ole enam selliseid kohti Euroopa majanduses, mis on väga kriitilises olukorras.”

Juuni alguses esitab Euroopa Komisjon liikmesriikidele taas majanduspoliitika soovitused. “Lugesin esimest varianti, midagi üllatavalt ei olnud,” ütles Kallas soovitustest Eestile.

Eesti eelarve ei ole tasakaalus. Komisjon fikseerib, et Eesti riigieelarve on defitsiidis.

“Kõik räägivad, et eelarve on tasakaalus, aga tegelikult ei ole,” märkis Kallas. “Kui olete lubanud ja võtnud eesmärgi eelarve tasakaalu saada, siis komisjoni ülesanne on hinnata, kas välja öeldud abinõud eesmärgini viivad.”

Kindlasti tuleb Eesti majanduses jälgida ka kinnisvaraturul toimuvat. “Kui Kreekas on mere ääres ruutmeetri hind 1800–3000 eurot ja Tallinna kesklinna uhkemates majades alla 3000 euroga midagi ei leia, paneb mõtlema küll,” ütles Kallas.

Kommenteerides Eestis furoori tekitanud 1000euroste arvete deklareerimise nõuet, ütles Kallas, et komisjon toetab ettepanekuid, mis tagavad maksude parema laekumise. See on komisjoni maksupoliitika prioriteet ja iga riigi majanduse võtmeküsimus.  “Ettevõtjaid ei saa süüdistada, et nad otsivad kõige soodsamat maksurežiimi,” ütles Kallas. “Riigi seisukohalt on minu põhimõte alati olnud, et maksud lihtsaks, et nad oleksid paremini jälgitavad ja korjatavad.”

Euroopa Parlamendi valimiste juurde naastes ütles Kallas, et rahaliidu tuleviku määravad liikmesriigid.  “Arvan, et parlament ei mõjuta palju. Pigem mõjutab see, kui mõni suur liikmesriik kaldub kursist kõrvale. See on tõsine asi.”

Rahandusvolinikuna pidas Kallas keerulisi kõnelusi Prantsusmaaga, mis soovinuks rahaliidu reeglite täitmist jälle edasi lükata.

“Terve eurosüsteemi usaldusväärsus on teatud indikaatorites kinni ja üks neist on see, et eelarve defitsiiti peetakse kontrolli all. Siin ei saa olla mingit järeleandlikkust,” ütles Kallas, tuletades meelde, et tegemist on liikmesriikide endi kehtestatud reeglitega. Mis ei tähenda, et kõige häälekamast reeglite täitmist nõudnud riigist ei või saada Brüsseli siunajat, kui endal kitsas käes.

Sammhaaval lähemale. Tulevikku visandades ütles Kallas, et kindlasti on vaja tugevat Euroopa Liitu. “Aga see tekib astmeliselt, funktsioonide kaupa.”  Transpordivolinikuna nägi Kallas seda Islandi tuhakriisi ajal, mil üleöö sündis mõistmine, et Euroopa vajab ühtset õhuruumi.

“Rahaliit on samuti tüüpiline näide. Otsus on tehtud, kuid selgub, et nii lihtne see ei ole. Vaja on ühtlustada rahapoliitikat ja eelarvepoliitikat, võlga mitte lubada. Ja nii ta ongi kujunenud,” ütles Kallas. Edasise suhtes arvas ta,  et eurogrupile veel üht eraldi presidenti teha pole ehk vaja.

Eesti võimukoalitsiooni väljavaadete kohta ütles Kallas, et sel võib pikem perspektiiv olla küll.

“Suured koalitsioonid pole mingi ebatavaline nähtus,” ütles ta, “Palju sõltub inimestest ja oskustest asju sobitada.” Parem selline koalitsioon kui valitsus, mis peab oma otsused jõuga läbi viima.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. May 2014, 19:23
Otsi:

Ava täpsem otsing