Paldiski poliitikute dilemma

26. mai 2014, 00:00

Kuna Paldiski linna juhtimine on üsna tihedalt põimunud paari suurärimehe ärihuvidega ning rida linna poliitikuid on samade ärimeeste palgal, on juba aasta aega kehtiva korruptsioonivastase seaduse muudatuse valguses huvitav vaadata, kuidas on poliitikud oma tööandja kasuks tehtud otsuste vastuvõtmisel volikogus käitunud.

Paldiski linna volikogus on praegu kaks suurt jõudu, Paldiski Sadamate ASi omaniku Aleksei Tšuletsiga seotud valimisliit Põhjasadam ning kütuseärimehe Heiti Häälega seotud valimisliit Uus Laine. Poliitiku jaoks on volikogus ärimehe kui tema tööandja huvides tehtavate otsuste puhul piir lubatu ja seaduserikkumise vahel õhuke, korruptsioonioht võib tekkida ka tööandja huvides vastuvõetavate üksikaktide puhul.

Koos kukutati Mölderi võim. Pikki aastaid valitses linna Jaan Mölder. Et tal tekkis terav vastasseis Paldiski Põhjasadama mõjukate omanikega, otsustasid viimased linna juhtimisse sekkuda. Mäletate tragikoomilisi uudiseid, kuidas tollane Põhjasadama juhatuse liige Robert Antropov ja Mölder üksteise võidu enne valimisi kirjutasid Paldiskisse elanikke sisse. Kõik ikka selleks, et endale rohkem hääli tagada ja võimule saada-jääda.

Vahepeal panid Tšuletsi ja Häälega seotud valimisliidud Mölderi võimult kukutamiseks volikogus seljad kokku. Ühiselt toetati  mõlema ärimehe firmadele vajalikke otsuseid.

Tšuletsi positsioon Paldiskis kõige tugevam. Pärast eelmise aasta kohalike omavalitsuste volikogu valimisi on kaalukauss kaldunud aga Tšuletsi poole. Valimisliidu Põhjasadam nimekirjas kandideerinutest on praeguses 13-liikmelises Paldiski volikogus kuus saadikut. Lisaks on kaasatud vahepeal põlu all olnud keskerakondlane Kaupo Kallas, andes talle volikogu esimehe koha ja juhatuse liikme koha linnale kuuluvas Paldiski Linnahoolduse OÜs.

Valimisliidu Põhjasadam esinumbrina volikogusse valitud, kuid selles liikmelisuse peatanud Tšuletsist ongi sisuliselt saanud Paldiski peremees. Uus Laine hoiab aga madalat profiili, väidetavalt on Hääl andnud soovituse võimulolijaid mitte ärritada, et mitte anda põhjust Hääle firmade detailplaneeringuid jm linnavõimu jah-sõna vajavaid otsuseid pidurdada.

Praegustest volikogu liikmetest töötab kaks Paldiski Sadamate ASis ning veel kaks selle tütarfirmades. Paldiski linnavalitsuse neljast liikmest on kolm valimisliidust Põhjasadam ning neist üks töötab Paldiski Sadamate ASis.

Volikogu liikmed teavad, mis linnale kasulik. Paldiski Sadamate ASi nõukogu esimehe Aleksei Mürisepa sõnul saavad nende töötajatest volikogu liikmed ise aru, et linna kinnistute müük ­aitab linna eelarvet finantseerida.

Kas te juhiseid ei anna, kuidas tuleb volikogus hääletada, ja igaüks on otsustes vaba? “Nad saavad aru, et see on linna ja seeläbi nende tulevik ka, kui midagi müüakse. See aitab linnal ots otsaga kokku tulla,” märkis Mürisep, kelle kinnitusel Põhjasadama omanik Tšulets eriti kohalikku poliitikasse ei sekku. “Tal on muud tegemised, kui ta on Eestis,” lisas ta.

  • Hääle palgalised taandavad end agaramalt

Heiti Hääle firmadest palka saavad valimisliidu Uus Laine poliitikud on Paldiski volikogus ennast otsustamistelt palju agaramalt taandanud. Küsimusi tekitab, kas piisab, kui taandatakse ennast ainult selle ettevõtte huvides tehtavate otsuste juurest, kust poliitik palka saab, või peaks end taandama ka tööandja teiste firmade huvides tehtavate otsuste juures.

Nikolai Pitšugov oli 2011. aasta novembrini Hääle firmade OÜ Paldiski Tehnopark ja Paldiski Arendamise ASi juhatuse liige. Eelmise koosseisu volikogu esimehena taandas Pitšugov ennast nende ettevõtete linnaga tehtud tehingute kinnitamisel. Küll osales ta teiste Häälega seotud firmade huvides tehtud asjade otsustamistel.

Mõned näited. 2011. aasta 16. juunil otsustas volikogu Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistud müüa BaltKaz Holdings OÜ-le. Poolt hääletasid ka Pitšugov ning Alexela Terminali ja Pakri Plazaga seotud olnud Jaanus Saat.

Kuu aega varem toimunud volikogu istungil hääletati Sadama 28c, Harutee lõik 1 ja 2 kinnistute müüki Alexela Terminalile. Siis Saat taandas ennast, kuid Pitšugov hääletas poolt.

Mullu 25. aprillil otsustati linnavara otsustuskorras rendile andmist. Pitšugov tutvustas eelnõu: kuna lepinguosaline aastast 2009 on olnud Alexela Terminal, teen muudatusettepaneku asendada Uus Laine eelnõus Alexela Terminaliga. Osa Pakri 7 kinnistu (staadion) rendileandmist toetasid ka Saat ja Pitšugov.

Eelmise aasta 30. detsembri volikogu istungil sõnas Saat ühe Häälega seotud firma kinnistu detailplaneeringu osalise keh­tes­tamise eel: “Taandan ennast hääletamisest ja arutelust selles päevakorrapunktis. Tegemist on minu tööandjaga.”

Hääle suuromandis oleva Kadaka Varahalduse praeguse nõukogu liikme Pitšugovi tegevust 2010–2012 uuris ka korruptsioonikuritegude büroo. Eelmise aasta märtsis vastas uurija tollase opositsiooniliikme Andrei Martõnjaki esitatud kuriteoavaldusele, et Pitšugovi tegevuses puudus kuriteo süükoosseis. Martõnjaki arvates oli Pitšugov jätnud ennast mitmest otsustamisest taandamata.

Küll leidis korruptsioonikuritegude büroo uurija, et Pitšugov eiras korduvalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse punkti, mille kohaselt ei tohi volikogu liige osa võtta volikogu üksik­akti arutamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt. Volikogu esimehe sellistele eksimustele saavad hinnangu anda aga linnavolikogu liikmed, nentis uurija.

Pitšugov ütles paar aastat tagasi, et see on iga linnavoliniku südametunnistuse asi, kas nad hääletavad tööandja huvide eest või mitte. “Minu seisukohad ei ole muutunud ehk iga volikogu liige peab suutma ise otsustada ning oskama lugeda korruptsioonivastast seadust,” märkis ta nüüd.

 

 

Pane tähele

  • Volikogu liikme tööandja võib olla seotud isik

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus
Volikogu liikmel ei ole lubatud osa võtta sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastase seaduse mõistes. Üldaktide kohta piirang ei kehti.

Korruptsioonivastane seadus
Keelab ametiisikul toimingu või otsuse, kui see tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes või ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist seoses toimingu või otsusega, või esineb muu korruptsioonioht, millest ametiisik on teadlik.
Sõltuvalt asjaoludest võib volikogu liikme tööandja olla temaga seotud isik, samuti võib esineda korruptsioonioht.

Varem kehtinud korruptsioonivastane seadus
Otsuse tegemist tööandja suhtes ei loetud huvide konflikti olukorraks, mille esinemisel volikogu liige oleks pidanud end üksik­akti arutamiselt või otsustamiselt taandama.

Allikas: justiitsministeerium

 

 

 

Tasub teada

  • Taandamist vähe

Kuidas on varasematel aastatel hääletanud Paldiski Sadamate ASist palka saavad volikogu saadikud ettevõtte või selle tütarfirmade linnaga tehtud tehingute kinnitamisel.

Linnale kuuluvate kinnistute müük Paldiski Sadamatele
Viimastel aastatel on linn müünud mitu kinnistut otsustuskorras või enampakkumisel Paldiski Sadamate ASile.
Ettevõttest palka saavad volikogu liikmed on ainult korra ennast hääletamiselt taandanud. See juhtus 28. aprillil 2011, kui volikogu kinnitas Salavat Julajevi tee 3 kinnistu müügi. Tookord taandasid Ene Martsepp, Julia Romanova ja Tatjana Babarõkina end põhjendusel, et nad töötavad Paldiski Põhjasadamas.
Ülejäänud nelja kinnistu müügi hääletamistel pole taandusi tehtud. Saadikutele ei saa juriidiliselt midagi ette heita, sest sel ajal kehtinud korruptsioonivastase seaduse järgi ei loetud otsuse tegemist tööandja suhtes huvide konflikti olukorraks.
Selle aasta veebruari lõpul kinnitas Paldiski linnavolikogu avaliku kirjaliku enampakkumise tulemused Peetri 43a kinnistu müügiks Paldiski Sadamate ASile. Otsus kinnitati volikogus ilma hääletuseta.

Kompromiss Paldiski linnavalitsuse ja OÜ Altoona vahel
Jaan Mölderi linnapeaks oleku ajal arenes konflikt linna ja Põhjasadama omanike vahel seoses OÜ Altoona tegevusega. Altoonal ja Paldiski Sadamatel on sama omanik, Hollandi Antillidel registreeritud CNP Investments N.V.
Paldiski linnavalitsus koostas 2008. aastal Altoonale ettekirjutusi seoses Majaka tee kinnistutel toimunud ebaseaduslike ehitustega. Ettekirjutuste täitmata jätmine tõi ettevõttele sunniraha nõuded ja täitemenetluse Väljanõutav summa küündis 285 000 euroni. Altoona vaidlustas need kohtus.
2012. aasta sügisel tegi Altoona ettepaneku loobuda nõuetest ja kohustus tasuma linna eelarvesse 40 000 ­eurot, mida kasutatakse Paldiski Vene Gümnaasiumi staadioni renoveerimiseks. Otsuse poolt oli seitse volikogu liiget, nende seas ka kaks Põhjasadama töötajat.

Linnale kinnistu ostmine Paldiski Sadamatelt
Linnavalitsus korraldas linnale esindusruumide ostmiseks vähempakkumise. Ainsana pakkus Paldiski Sadamate AS Rae 32 kinnistut. Tühjana seisnud endise hotell- restoran Valge Laev eest küsiti 250 000 eurot. Volikogu andis tehingule loa 2012 mais. Viie poolthääletanu seas olid kaks Põhjasadama töötajat.

 

 

 

Kommentaar

  • Poliitikast räägime Tšuletsiga vähe

Heiti Hääl, Alexela Grupi omanik
Alexela Grupi ettevõtted on investeerinud Paldiskisse väga palju ja jätkame seda. Meid huvitab Paldiski areng, et see huvitava ajalooga, aga omal ajal veidi unarusse jäetud suure potentsiaaliga piirkond saaks taas õitsele löödud. Ja loomulikult osaleme suure maksumaksjana kohalikus poliitikas.
Nii mina isiklikult kui ka mitu Alexela Grupi ettevõtet on toetanud heategevusfondi Uus Laine ning sealtkaudu Paldiski linna vajadusi. Selle tegevuse kohta leiab täpsemat informatsiooni heategevusfondi kodulehel.
Me oleme sellest east väljas, kus kellelegi soovitusi või juhiseid anda. Nõu olen pidanud paljude inimestega, sealhulgas Aleksei Tšuletsiga. Nad on Paldiskisse samuti palju panustanud ja suures pildis teeme me ühte tööd Paldiski elu- ja ettevõtluskeskkonna nimel. Poliitikast oleme rääkinud vähe. On palju huvitavamaid teemasid, mida arutada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. May 2014, 19:20
Otsi:

Ava täpsem otsing