Urve Palo keerab vindi üle

Artikkel

- Uudised
- 25. mai 2014 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Urve Palo keerab vindi üle
Majandus- ja taristuminister Urve Palo on parajas kahvlis. Kuna ta on minister ajutises võimuliidus, mille põhieesmärk on täita võimuvaakum enne valimisi ning suuri muutusi pigem vältida, ei saa ta olulisi teemasid käsile võtta. Teiselt poolt peab ta saama võimalikult palju pildile, et tulevastel valimistel hääli saada.
Nii kipubki Palo kõneaineks võtma teemasid, mis mängivad emotsioonidel. Neid on kahte sorti: olemuselt sisutühjad ja välimuselt populistlikud – või siis paneb ta suure kella külge ettepanekud, mis kindlasti teoks ei saa.
Kehvad argumendid. Esimesse kategooriasse kuulub Palo ettepanek peatada riigi enamusosalusega Levira müük, sest sellesse kuulub Tallinna teletorni võõrandamine. Minister esitab kaks argumenti, mis mõlemad saab kergesti põrmustada.
Esiteks olevat Teletorn Eestile julgeolekuliselt oluline adekvaatse info edastamisel kriisi asjal.
See pole juba ammu nii: 85% inimestest saab uudised kätte peamiselt kaablioperaatorite kaudu. Julgeoleku seisukohast on kordades olulisemad Elioni ja Starmani tüüpi ettevõtete serverid ja juhtimispuldid. Siin võib tuua paralleeli pangandusega: riik keelas erakätes pankadel, eesotsas Swedbankiga oma servereid Eestist ära kolida, sest kriisis võiks see tähendada kogu panganduse halvatust. Teletorn seevastu ei osuta juba aastaid elutähtsat teenust.
Teine teletorni müügi peatamise argument on, et see on ajalooline sümbol. See on aga puhas populism ja emotsioonidel mängimine. Püüe võita poolehoidu ja hääli sarnaselt pronkssõduri eemaldamisega.
Müügis peitub hoopis võimalus. Palo on loonud väärkujutuse vaenlasest. Kellelgi pole olnud kunagi plaanis teletorni teisaldada, vastupidi – anda sellele hoopis lisandväärtust. Tegelikult peitub müügis hoopis võimalus, sest mis võiks olla parem kui täita sümbol toimiva sisuga, mida riik, nagu on tunnistanud nii Jürgen Ligi kui ka Juhan Parts, praegu ei suuda, kuid eraettevõte võiks proovida.
Surnult sündinud. Teise kategooria ilmekaim näide on Palo riiklike üürimajade ehitamise idee.
Kuigi minister esitab seda vaesemate elanike abistamise sotsiaalprojektina, ei ole tal vastust küsimusele, kuidas see inimeste elatustaset tõstab. Tallinna kogemus näitab pigem, et sellised majad solgivad turgu ning võivad tõsta keskmist üürihinda.
Enamgi veel, Palo teab, et see mõte on otsustustahtetu koalitsiooni tingimustes surnuna sündinud. Seda ei võeta isegi ametlikult arutlusele. Tegu on ehtsa spinniga tähelepanu köitmiseks või mõnelt valusamalt teemalt eemalepeletamiseks.
Tugev konkurent. Palo aktiivsus on mõistetav, sest temaga ministritooli jagav Anne Sulling pälvis EASi puhastamise eest palju kiidusõnu. See oli tõesti vajalik, kuid ka poliitiliselt mugav ümberkorraldus. Samuti häälte võitmiseks kasulik.
Hetkel kuum