Kas jätta lapsele tühjad taskud?

Äripäev uuris Eesti ettevõtjatelt, investoritelt ja pankuritelt, mida nad soovitavad oma laste tuleviku kindlustamiseks vanematele, kel võimalik kõrvale panna vaid sadakond eurot kuus. Enamik nõustusid, et oluline on süsteemsus ja investeerimist tasub alustada väikestest summadest. Küll aga ollakse eri meelt, kas, kuidas ja kuhu raha koguda.

Lisaks Mõisale ja Varele jagavad kommentaare investor Jaak Roosaare, pankur Heldur Meerits ning Danske ja SEB panga nõustajad. 

 

Lapse rahalise kindlustamise jaoks on kõige olulisem olla heaks eeskujuks - laps õpib eeskuju, mitte sõnade järgi. Minu eesmärk on oma lapsele õpetada, et tuleb olla ettevõtlik ja ise endale raha teenida, kõigepealt tuleb maksta endale, raha tuleb panna tööle nii, et endal oleks rohkem vaba aega ja rahaga saab teha teistele head. Hetkel on mul poeg 4 aastane ja seega praktikas üritan teda õpetada nii, et maksan talle palka väikeste kodutööde eest ja edaspidi julgustan teda pakkuma naabritele näiteks muruniitmise teenust. Iga kord kui laps saab raha, läheme toidame üheskoos tema hoiupõrsast. Vaatame koos lapsega aktsiaportfelli ja Bondora laenuportfelli ja külastame koos üürikortereid. Ostame koos näiteks Toidupangale süüa ja paneme punase risti kastidesse raha.

Lisaks ei allu ma poes nõudmistele, et "osta mulle see mänguasi!" Selleks, et lapsele investeerimist õpetada, on parim vahend minu meelest Bondora laenuportfelli ehitamine - seal saab alustada juba 10 euro kaupa. Mu sõbra 7 aastane poeg on juba aasta aega õppinud ja harjutanud pankur olema, investeerides pool oma taskurahast Bondorasse. Teine idee oleks osta lapsele näiteks Disney või Olvi (Limpa limonaad) või mõne muu tuttava brändi omanike aktsiaid ja õpetada selle kaudu mõtlema nagu omanik. Igasugune raha kõrvale panemine, et see lapsele anda, on mõtteviisi ja harjumuste kõrval teisejärguline. Ma ise ei poolda ka ülikooliks säästmist, sest kui laps pole piisavalt andekas, et tasuta õppida või stippi saada, siis ilmselt pole tal vastaval erialal ka suurt lootust läbi lüüa.

 

Minu põhimõte on, et lapse finantstulevikku ei tohi kindlustada - mis mõnu siis talle jääb kui vanemad kõik rahaasjad ära korraldavad? Ostavad endale lõunamere saare ja hakkavad purjetama? Ei ole vaja luua eeldusi loodrite juurde tekkimiseks. Vanemad aidaku haridustee suunamisel, eluhoiakute kujundamisel, ülekaalu vältimisel jmt iseseisva elu eelneval perioodil aluse rajamisel, et  pärast keskkooli  või hädapärast ka alles ülikooli lõppu iseseisvalt ellu astudes ei oleks midagi, mistõttu laps ei ole konkurentsivõimeline.

Normaalne, et noorel inimesel on taskud tühjad. Nii peabki olema. Mõistlik  vanemate  rahaline toetus olgu vajaduspõhine, ehk teiste sõnadega: mida konkurentsivõimelisemaks olete oma lapse kasvatanud, seda vähem vajab ta teie raha. Finantsvara pole läbi ajaloo üldiselt hästi säilinud ja ühegi lapse jaoks fondi kogunud ma ise pole. Seda olekski raske teha sest kavatsen vajadusel rohkem toetada neid lapsi, kes elus halvemini edenevad. Praegu ma ei tea kas või kes need mul on.

 

Olen isa ja vanaisa. Kindlustasin nii lapsed omal ajal kui nüüd ka lapselapsed. Kummalegi viimastest on tehtud oma elukindlustus täisealiseks saamiseni kindlustussummale 102% reservist Swedbankis. Ka kolmandale kavatsen teha lähiajal. Sinna on võimalik ka juurdemakseid teha, mida võiks lapsevanemale soovitada juhul, kui jooksvalt sääste tekib. Mõelda tasuks lapse hariduse jaoks raha korjamisele. Kui alustada piisavalt vara, on summa täisealiseks jõudmisel juba arvestatav ka väikeste sissemakset korral. Mina just hariduse peale mõtlesingi kindlustust tehes.

 

Oma lapsi saame kõige rohkem aidata siis, kui räägime nendega investeerimisega seotud teemadel. Ükski tarkus ei tule üleöö ja targaks investoriks saamine võtab aega. Ning selle käigus peaks tulevane investor ka iseendast aru saama, omaenda rahaga riskimine pole seesama, mis paberil läbi mängida erinevaid stsenaariume. Kindlasti on finantskirjaoskus eluks hädavajalik oskus ja mingil määral sellest koolis ka räägitakse. Kuid siiski on haridus palju laiem mõiste kui kool ning oleks ebarealistlik oodata, et kool lahendaks ära kõik maailma mured. Veelgi enam - kui koolis õpetatu ning pere käitumismuster on omavahel vastuolus, siis enamasti jääb koolitarkus kaotajaks. Seega esimene reegel on see, et ka lapsevanemad käituksid finantsilises mõttes mõistlikult. Ennekõike puudutab see tarbimisotsuseid. Oleks mõistlik ka lastega läbi arutada, mida pere saab endale lubada ja mida mitte.

Mis puudutab sääste, siis tasuks alustada pangateenustega seotud tasudest. Säästude kasutamise juures tuleb arvestada, et täna on tähtajaliste hoiuste intressid ülimadalatel tasemetel. Kuid nii ei kesta see igavesti, tulevikus saabub kindlasti aeg, kus ka deposiidid on arvestatav alternatiiv säästude investeerimiseks. Noortel inimestel on säästude investeerimisel üks suur pluss ja üks suur miinus. Miinus seisneb selles, et investeeritavat raha on üsna vähe. Aga noore investori suur võimalus on see, et tal on pikk elu ees ja mida pikem investeerimishorisont, seda usinamalt töötab liitintressi efekt noore investori heaks.

Kõige lihtsam ja mugavam on avada kasvuhoius ja raha sinna koguda. Sel juhul ei pea ise midagi tegema ja kasvuhoius annab kõrgemat intressi kui tavaline arvelduskonto. Praegu kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt on kasvuhoiuselt teenitud intressid tulumaksuvabad. Keda praegused madalad intressimäärad ei rahulda ning kes on nõus investeerimisriski võtma - neile võib soovitada leida omale meelepärane investeerimisfond. Sinna on võimalik teha igakuine fondikorraldus. Siin peab aga arvestama, et raha väljavõtmisel tuleb tasuda tulumaks teenitud tulult ning kuna raha on laekunud paljude väikeste summadena, siis tulumaksu arvestus võib kujuneda küllaltki keeruliseks.

Esmatähtis on kindlasti lapse tarbeks raha kogumise eesmärk. Lapsevanemal on võimalus panna raha kõrvale selliste summade kaupa, nagu see kellelgi parasjagu kõige sobivam on. Kogumist võib alustada ka summaga, mis kulub näiteks ühe poeskäiguga. Niiviisi koguneb aastate jooksul korralik summa. SEB pakub lapse tuleviku kindlustamiseks kaht kogumislahendust: lastekindlustus ja kasvuportfell.

Esimene sobib vanemale, kes ise ei taha tegeleda investeerimise ja sellest tuleneva riskimisega ning on pigem nõus väiksema, kuid garanteeritud intressituluga. Teine sobib vanemale, kes ise soovib juhtida oma investeeringuid ja on valmis võimaliku suurema tulu nimel rohkem ka riskima. Hüve, mis lapsekindlustusega kaasneb, on elukindlustuskaitse. See tähendab seda, et kui maksete tasumine katkeb seoses lepingu sõlminu surmaga, siis jätkab lepingusse kindlustusmaksete tegemist kindlustusselts ise. Lisaks on võimalus katta erinevate lisakindlustustega laste õnnetusjuhtumitest tulenevaid riske.