Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rail Balticu arutelu tagahoovist välja

    Selle asemel, et muretseda Rail Balticu trassi kulgemise pärast läbi mõne tagahoovi, tuleks selgeks teha raudtee tegelik kasu, arvab Riigiressursside Keskuse juht Teet Saarepera.

    Harjumaa valdade esindajad ja ettevõtjad arutasid möödunud reedel Rail Balticu kulgemise üle. Riigiressursside Keskuse juht Teet Saarepera lausus, et raudtee kasu pole mitte reisjate vedu ega transiit, vaid Eesti suurem roll Euroopa Liidu tootmisprotsessides.
    Saareperal on selge nägemus, kuidas Rail Baltic kulgema peaks: jaam Ülemistel ja kaubavedudeks eraldi tee Sakust Muuga sadamani.
    Mida Te Rail Balticust arvate? See on kasulik projekt ja selle tegelikku kasu pole üldse välja öeldud. Selle tegelik kasu pole mitte reisijate vedu ega transiit, vaid et Eesti saab osaleda tootmisprotsessides koos teiste Euroopa Liidu riikidega.
    Näiteks? Saksamaal on ekskavaatoritehas. Kuskil tehakse valmis raudosa, kuskil hüdraulika ja kuskil pannakse see aparaat kokku. Kui Eestis on Rail Baltic ja on võimalik Saksamaa tehastega regulaarselt ja odavalt konteinereid vahetada, on ka Eestil võimalik osaleda väärtusahelas ja selles tõusta. Inimeste palk tõuseb, nemad võidavad. Praegu aga räägitakse ainult sellest, et ärge jumala pärast seda minu tagahoovi tehke.
    Skeptikud on öelnud, et praegugi pole midagi vedada. Kuidas siis Rail Balticuga on? Kui võtta näiteks mõni Eesti linn, kus raudteed ei ole, ja küsida, kui palju seal veetakse, siis on vastus null. Seal, kus on raudtee, sinna tulevad aastatega ka investeeringud ja tootmine.
    Seega praegu tõesti polegi midagi vedada ja peaksime ootama kümme aastat? Kindlasti on, mida vedada. Üks transpordifirma esindaja rääkis, et tal sõidab iga päev Euroopa vahet 400 autot. Iga päev töötab seega 400 inimest ja töökorras on vaja hoida 400 mootorit. Seda saaks asendada nelja rongiga, kus oleks neli rongijuhti ja töötaks neli mootorit. Kokkuhoid on ilmne, pluss oleks vähem reostust, ummikuid ja efektiivsem majandus.
    Millist trassi olete siiani eelistanud? Kui vaadata Eesti Vabariigi suurust ja arvestada, et meil on lõuna poole Via Baltica, meil on vene laiusel raudtee, nüüd tuleb ka Rail Baltic, siis Eesti Vabariik ei suuda kolme suurt trassi üleval pidada. Üks nendest kaob kindlasti ära. Milline kaob? Loomulikult see, mis on tupik. Tupik on vene lausel raudtee.
    Kuidas võiks Rail Baltic kasulik olla Riigiressursside Keskusele? Kümne aasta pärast, kui see valmis ehitatakse, siis majandus elavneb ja meil tekib selle kaudu rohkem võimalusi äri teha.
    Kuidas ettevõttel praegu läheb? 2013. aasta aruanne pole väljas, 2012. aasta müügitulu kasv oli umbes 16%. Meil läheb enam-vähem. Praegu on laod täis, aga võib-olla on see sellest, et paljud logistikafirmad ei julge Venemaale kaupa vedada ja eelistavad jätta selle piiri taha. Kuna Venemaa veod vähenevad, tuleb järgmine aasta raskem.
    Venemaa on teie põhipartner? Venemaa on minu klientide partner. Kui minu klientidel läheb hästi, läheb ka minul hästi. Meil on kohalik logistika ja Venemaa suund pooleks, et riske hajutada.
    Kui rääkida Riigiressursside Keskusest, siis selle omanikering on olnud suhteliselt hämar. Kes on ettevõtte omanikud? Väidetavalt olete Teie. Kuidas hämar? (naerab) Te olete ju sellest palju kirjutanud.
    Kus siis tõde on, kas olete omanik või ei ole? (naerab) Ei ole.
    Kes omanikud on ja miks me neid Eestis ei näe? Omanikud on ameeriklased, Ameerika firma. Kas te tahate, et ma ütlen, et Jon ja Jim?
    Miks nad selle äriga tegelevad ja miks see neile huvitav on? Räägime parem Rail Balticust edasi.
    Teie toetate Rail Balticut ja olete valmis esinema skeptikutele? Muidugi. Washingtoni lähedal otsustati raudteed pikendada ja suund, kuhu raudtee pikenes, seal kasvas kinnisvara väärtus kaks-kolm korda. Praegu näevad inimesed negatiivset poolt, aga tegelikult on palju positiivset.
     
    Mis on mis
    Riigiressursside Keskus (RRK)
    Kuulub OÜ-le Estonia Capital ning aruanne konsolideeritakse ka emaettevõtte tasemel.Konsolideerib grupi logistika- ja tööstuskinnisvara arenduse ning selle korraldamisega tegelevad ettevõtted.Arendab logistika- ja tööstuskinnisvara ning üürib lao- ja tootmispindu.omanduses üle 150 000 m2 lao- ja tootmispinda ning ligi 900 000 m2 maad. Laopinnad paiknevad neljas suuremas logistikapargis Liival, Vana-Narva maanteel, Tapal ja Paldiskis. Lisaks omab ladusid ja arenduseks sobivaid krunte muudes piirkondades. Tõenäoliselt suurim Eesti laopindade omanik ja arendaja.
    Estonia Logistics
    Kuulub 100% Riigiressursside Keskusele.Osutab laoteenuseid RRK-le kuuluvates logistikaparkides nii tava- kui ka tollilaos. Põhilised teenused on kaupade vastutav hoidmine, laadimine, tollidokumentide vormistamine jms.Müügitulu 2012. aastal 4,07 miljonit eurot, kasv aastaga 15,5%.
     
    Äripäev kirjutas
    2011. aastal kirjutasime, et võileivahinna eest erastatud Riigiressursside Keskusest (RRK) on 10 aastaga kasvanud ligi miljard krooni väärt ettevõte, mille omanik end aga varjab.
    RRK omanikuks on tänaseni USAs Nevadas registreeritud firma. Osariigi ettevõtete registris on kõikide firmaga seotud ametite lahtrisse märgitud Teet Saarepera nimi, omanikke aga avalikus registris välja ei tooda.
    Rikaste TOP-is on Äripäev lugenud RRK omanikuks Teet Saarepera. Saarepera oli 41,8 mln ­eurole hinnatud varaga 2013. aasta Äripäeva rikaste edetabelis 56. kohal.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Kui Mars kutsub: Musk soovib 55,8 miljardit Tesla varadest
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.