Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ukraina kriis jahutab vedajaid

Ken Rohelaan 26. mai 2014, 18:07

Ukraina kriis on kärpinud teenindusettevõtete optimismi, eelkõige välisturule keskendunud transpordi- ja logistikasektoris, selgus  konjunktuuriinstituudi viimasest küsitlusest.

Teenindusettevõtete kindlustunne on mais halvem kui aasta tagasi või eelmisel kuul. Teenuste müük ja nõudlus on viimastel kuudel suurenenud ning nõudluse kasvu oodatakse ka järgneval kolmel kuul, siiski on mitmes teenindusharus äriaktiivsus tagasihoidlikum kui sellele hooajale tüüpiline. Vähenevat nõudlust järgneva kolme kuu jooksul nimetas 29% arhitektuuribüroodest, 26% reklaamifirmadest, 23% transpordi- ja logistikafirmadest. Kõige tugevam on kindlustunne hotellidel ja restoranidel ning Vene-Ukraina kriis pole seda sektorit senini õnneks mõjutanud.

Ekspedeerimisfirma DSV Transport ASi juhatuse esimees Jaan Lepp nimetab tänavust aastat kummaliseks, millele ei oska veel nime anda. Küsitluses osalenud DSV, mille käive ulatus eelmisel aastal 67,9 miljoni euroni, teenis üle 94% sellest rahvusvahelise transpordi ja ekspedeerimisega. Lepp vastas küsitluses, et nemad prognoosivad järgneval kolmel kuul senise nõudluse püsimist. "Lähtume kõhutundest, kui palju tuleb päringuid sisse, kas on suuri asju töös või mitte. Ega meil ka muud võlukepikest pole tegelikult," ütles Lepp.
DSV juhi sõnul on Vene-Ukraina sündmused kindlasti sektorit mõjutanud. Lepa teatel on Eestit läbiva Vene transiidi osakaal suur, isegi ootamatult suur. Ja see on oluliselt vähenenud. Tema sõnul koorub erinevus transpordiliike võrreldes.

Lepp arvab, et kui esimese kvartali sisemajanduse koguprodukti miinuse ühe põhjusena nimetati laondust ja veondust, siis see võis tuleneda raudteevedudest. Tema sõnul on maanteeveod läinud stabiilselt edasi.

Lepa teatel on laologistikud olnud suhteliselt optimistlikud, teatades mahu kasvust. Seetõttu jääb DSV juhile selgusetuks, kust tuleb veonduse miinus SKPs.

Pidev valmisolek. Küsimuse peale, kas mahu kasvuga võiks oodata ka kasumi kasvu, jäi Lepp esialgu konservatiivseks. "See on nii ja naa. Kui aasta on läbi, siis saame tibusid lugeda," ütles ta. Tema sõnul on keeruline prognoosida, mis ja kuidas lähikuudel juhtuma hakkab. Lepa sõnul tuleb jälgida Vene rubla ja Ukrainas sõlmitavaid kokkuleppeid. "Meie maailmas on nii, et tuleb olla kogu aeg valvel," lisas ta.

Veofirma Linford ASi juhatuse esimees Mihkel Vahe kinnitab, et nendel läheb äri paremini kui mullu. Vene-Ukraina kriis pole ettevõtet mõjutanud, sest see on juhi sõnul veel liiga värske. Samas võib mõju tulla lähemate kuude jooksul.

Vahe sõnul on Eesti transpordifirmad väiksuse tõttu kergelt mõjutatavad: piisab ühest suuremast kliendist, kes võib muuta ettevõtte tegevust oluliselt paremuse või halvemuse suunas. Ligi 20 miljoni euro suuruse käibega Linford tegutseb küll Eestis, kuid viib suure osa oma käibest riigist välja.

Kuigi Vahe sõnul ei saa pidada Eesti transpordifirmasid, sealhulgas Linfordi, kõige adekvaatsemateks indikaatoriteks, läheb välismaal tegutsevatel Eesti vedajatel hästi. Eestis samal ajal mitte. "Need, kes töötavad ekspedeerijate all, see ei ole lõbus pilt. Vedajad ei saa siin kaasa rääkida, sest nad sõltuvad ekspedeerijast, kelle käes on kliendid," ütles Vahe.

Linfordi juhi sõnul suunavad Eesti turgu viis suuremat ekspedeerijat, kas võtavad aktiivselt endale ka väiksemate kliente.

Optimistlik kaubandus. Jaekaubanduses on konjunktuuriinstituudi (EKI) küsitluse põhjal ettevõtjate ootused võrreldes teiste majandusharudega kõige optimistlikumad ja kaubandusettevõtete kindlustunde indikaator on mais sama kui aprillis ja parem kui aasta tagasi mais. Tugeva kindlustunde tagab ettevõtetele viimase kolme kuu hea müük ja hea prognoos ka järgnevaks kolmeks kuuks. Müügi suurenemist ennustab 58% kauplusi. Töötajaid soovib juurde võtta 27% kauplusi, mis on enam kui eelmiste aastate mais. Ärikonjunktuuri kuue kuu prognoos püsib optimistlik. Nii hindas 71% juhtidest, et ärikonjunktuur on kuue kuu pärast sama ja 21% juhtidest prognoosib konjunktuuri paranemist.

Amserv Grupi ASi tegevjuht Mart Mägi ei näe põhjust, et müük võiks muutuda. Tema sõnul on esimeses kvartalis sagenenud oluliselt eraisikutevaheline müük, millele on kaasa aidanud maanteeameti, tarbijakaitseameti ning maksu- ja tolliameti ühisaktsioon "Ära saa tünni". Mägi hinnangul tahavad inimesed Eesti ajalooga autot, mistõttu välditakse kahtlase minevikuga sõidukeid näiteks Leedust või Poolast.

Mägi sõnul püsib Amservi müügimaht stabiilne tänu suurhangetele, millega on saadud tellimused aasta lõpuni. Ootusärevalt vaadatakse eraturu suunal, kuna Euroopas on nii-öelda kevadejärgsed jahenemismärgid, kuid praegu pole Mägi sõnul veel otsest mõju tunda.

 

KOMMENTAAR
Kindlustunne kui lühiajaline näitaja
Mart Mägi, Amserv Grupi ASi tegevjuht
"Meie jaoks on tarbija usaldusindeksis oluline lühiajaline kõikumine. Kui usaldusindeks läheb lühiajaliselt alla, siis automüügis ei ole otsest mõju, sest inimesed planeerivad ostu pikemalt. Järelteeninduses ja hoolduses on mõju hetkega.
Täna sellist ebakindlust ei ole. Lühiajalises perspektiivis ei ole inimestel hirmu. Küll teeb inimene ostuotsuse pikemalt, sest keskmine ostuprotsess on pikenenud kahelt kuult neljale."

 

Ehitus- ja tööstussektori kindlustunne alla pikaajalise keskmise

EKI teatel jätkas ehitusettevõtete kindlustunne paranemist, kuid jääb ikkagi alla pikaajalist keskmist. Madalam on kindlustunne elamute ja rajatiste ehitajatel, kõrgem mitteeluhoonete ehitajatel.

Ettevõtetest kolmandik hindab tellimuste portfelli alla tavapärase ja üle poole tavapäraseks. Kõige enam tunnetavad väikest tellimuste portfelli rajatiste ehitajad, kus ettevõtetest 53% nimetab tellimusi liialt väheks.

Ootuste kohaselt järgneva kolme kuu jooksul ehitustööde maht kasvab, kuid vähem kui antud hooajale tüüpiline. 

Töötajate arvu suurendab kevadhooajal iga neljas ettevõte ja ka töötajate juurdevärbamine on tagasihoidlikum kui kevadel tavapärane.

Rohkem kui kolmveerand ettevõtetest prognoosib ehitushindade püsimist samal tasemel.

 

Tööstusettevõtete kindlustunne viimase kuuga ei muutunud ja on natuke halvem pikaajalisest keskmisest. Suurema osa (64%) tööstusettevõtete hinnangul on praegu tellimusi tavapäraselt, kuid 26%-l ettevõtetest on tellimusi alla tavapärase. Võrreldes eelmise kuuga on olukord natuke paranenud, kuid paranemine pole toimunud eksporditurgudelt (28%-l eksportööridel on tellimusi alla tavapärase).

Järgneva kolme kuu jooksul ootavad ettevõtted toodangu mahu kasvu, kuid ootused on tagasihoidlikumad kui aasta tagasi.

Töötajate arv tööstussektoris kergelt suureneb, nii nagu antud hooajale iseloomulik. 

Tarbijate kindlustunne viimase kuuga halvenes, kuid püsib pikaajalisest keskmisest paremal tasemel. Halvenesid ootused oma pere majandusolukorra suhtes, Eesti majanduse väljavaadete suhtes ja hinnang tööturule. Säästuprognoos ei muutunud ja inflatsiooniootused jätkuvalt vähenesid.

Ehituses seis veidi paranes, teeninduses kukkus
u kindlustunde indeksid
Allikas: konjunktuuriinstituut

Ehitusbaromeeter: turg seisab paigal
u ettevõtete vastuste jagunemine protsentides
05.1304.1405.14
Ehitustööde maht viimase 3 kuu jooksul  
kasvas21,4317,1433,33
jäi samaks52,8657,1553,63
kahanes25,7125,7113,04
Tellimute portfell praegu   
üle tavalise105,717,25
tavalised57,145059,42
alla tavalise32,8644,2933,33
Ehitustööde maht järgneva 3 kuu  jooksul  
kasvab55,7148,5741,79
jäi samaks34,2941,4346,27
kahaneb101011,94
Ehitustööde hinnad järgneva 3 kuu jooksul  
tõusevad26,0919,418,18
jäävad samaks72,4677,6175,76
langevad1,452,996,06
Töötajate arv järgneva 3 kuu jooksul   
suureneb34,783023,19
jääb samaks59,4261,4368,11
väheneb5,88,578,7
Ehitustegevust piiravad praegu   
mitte miski17,111,413
ebapiisav nõudlus62,975,772,5
ilmastikutingimused4,34,31,4
tööjõu puudus8,67,17,2
masinate, seadmete, materjalide puudus1,41,40
finantsprobleemid5,702,9
muud002,9
Tootmisvõimsuste rakendatuse tase praegu  
%070 
Kindlustunde indikaator3-9-6
Allikas: konjunktuuriinstituut

Ehituses seis veidi paranes, teeninduses kukkus
u kindlustunde indeksid
Allikas: konjunktuuriinstituut

Ehitusbaromeeter: turg seisab paigal
u ettevõtete vastuste jagunemine protsentides
05.1304.1405.14
Ehitustööde maht viimase 3 kuu jooksul  
kasvas21,4317,1433,33
jäi samaks52,8657,1553,63
kahanes25,7125,7113,04
Tellimute portfell praegu   
üle tavalise105,717,25
tavalised57,145059,42
alla tavalise32,8644,2933,33
Ehitustööde maht järgneva 3 kuu  jooksul  
kasvab55,7148,5741,79
jäi samaks34,2941,4346,27
kahaneb101011,94
Ehitustööde hinnad järgneva 3 kuu jooksul  
tõusevad26,0919,418,18
jäävad samaks72,4677,6175,76
langevad1,452,996,06
Töötajate arv järgneva 3 kuu jooksul   
suureneb34,783023,19
jääb samaks59,4261,4368,11
väheneb5,88,578,7
Ehitustegevust piiravad praegu   
mitte miski17,111,413
ebapiisav nõudlus62,975,772,5
ilmastikutingimused4,34,31,4
tööjõu puudus8,67,17,2
masinate, seadmete, materjalide puudus1,41,40
finantsprobleemid5,702,9
muud002,9
Tootmisvõimsuste rakendatuse tase praegu  
%070 
Kindlustunde indikaator3-9-6
Allikas: konjunktuuriinstituut

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. June 2014, 10:44
Otsi:

Ava täpsem otsing