E-kauplemine saab karmimad reeglid

Kadri Põlendik 27. mai 2014, 08:46

Juunist jõustuv seadusemuudatus kehtestab uued tingimused, kuidas peab ettevõtja tarbijaga e-kaupluses suhtlema, see aga võib tekitada vaidlusi müüjate ja ostjate vahel.

Muudatused hõlmavad veebipoes nähtavat infot, teavituskohustusi, kauba tagastamist ja tähtaegu kauba või raha tagastamisel. Eesti e-kaubanduse Liidu tegevjuht Merle Kangur ütles, et uus kord on e-kauplejate jaoks väga oluline. „Näiteks kehtestab uus seadus 23 tingimust, kuidas ettevõtja peab tarbijaga e-kaupluses suhtlema. Samas on uues seaduses ka punkte, mis on e-kauplejate suhtes õiglasemad, võrreldes jaekaupmeestega varasema seaduse käsitluse järgi,“ rääkis Kangur.

Muu hulgas kohustab Euroopa Liidu direktiivist tulenev muudatus kauplejaid teavitama üsna ilmselgetest aspektidest. Advokaadibüroo Alterna jurist Kati Tamm selgitas, et direktiivis on peetud vajalikuks ka lihtsaid tõdesid puust ja punaselt ette kirjutada.

„Paljude uute sätete puhul võib tekkida küsimus, kas direktiivi väljatöötamisel on piisavalt arvestatud keskmise tarbija mõtlemisoskuse ja arusaamisvõimega. Tõenäoliselt võiks keskmine mõistlik inimene aru saada elementaarsena tunduvast asjaolust, et kauba tellimisel tuleb selle eest ka maksta,“ rääkis Tamm.

Võib tekkida vaidlusi. Kanguri hinnangul teeb seaduse kehtima hakkamisel kindlasti elu keerulisemaks nii kauplejate kui ka tarbijate jaoks. Ta ennustas, et palju tekib vaidlusi just tingituna teavituskohustuste ja tagastustingimuste muutumisest. „Tagastustingimused muutuvad mõlema osapoole jaoks lühemaks. Näiteks peab klient kauba tagastama uue seaduse järgi 14 päeva jooksul alates taganemisavalduse tegemisest. Praegu kehtiva seaduse järgi oli see 30 päeva. Samasugune muutus on kliendi raha tagastamise kohta,“ selgitas liidu juht.

Tarbija ja ettevõtja ei saa omavahel kokku leppida, et teavitamiskohustust ei täideta, sest Tamme sõnul oleks selline kokkulepe tühine. See tähendab, et juhul kui tarbija on nõus, et teda ei teavitata tellitava kauba põhiomadustest, tuleb ettevõtjal seda siiski teha.

„Seega ei ole mõtet lisada veebilehele nn linnukest nõudvat klauslit, mille kohaselt loobub tarbija talle seadusest tulenevatest õigustest, näiteks teabe saamisest, taganemisõigusest, või muust sellisest, sest juriidiliselt sellistele kokkulepetele tugineda ei saaks,“ märkis Tamm.

Kui e-kaupleja jätab teavitamiskohustuse täitmata, kaasnevad sellega seadusest tulenevad tagajärjed ka siis, kui tarbija on soovinud sellist kokkulepet.

Seadus ei sätesta, kuidas tuleb tarbijat teavitada, küll aga võib Tamme hinnangul seadusest järeldada, et teave tuleb esitada selliselt, et need oleks veebilehelt lihtsalt leitavad ja sellega oleks võimalik tutvuda enne ostu vormistamist.

Raskus arendajatele ja kujundajatele. Kindlustamaks, et ostja saab aru, mida tellib, tuleb tellimuse kinnitamise vahetus läheduses veel kord selgitada, millised on kauba või teenuse põhiomadused, koguhind koos kuludega, kohustuse minimaalne kestus, lepingu tähtaeg ja selle lõpetamise tingimused. „Selleks, et tarbija saaks aru, et ta tellitava kauba eest ka maksma peab, tuleb tellimuse edastamiseks klikitavad nupud tähistada kirjaga „tellimus koos maksekohustusega“,“ märkis Tamm.

Kui ettevõtja teavitamiskohustust ei täida, võib tagajärg olla see, et ta peab kandma tarbija eest kõik kohaletoimetamise või tagastamise kulud. „Samuti võib olla tagajärg asjaolu, et kauplejale tagastatakse kleit alles pärast 12 kuud kestnud n-ö proovimist,“ ütles Tamm.

Kangur pidas kaasnevaid tagajärgi üsna karmiks, kuid märkis, et sel puhul saab e-kaupleja end kaitsta mõeldes hästi läbi kliendi ostuprotsessi ja lastes ostjal igale poole linnukesed panna. „See omakorda on paras pähkel veebipoodide kujundajatele ja arendajatele, kuidas seda selliselt teha, et klient poest jalga ei laseks ja ostu sooritamisest ei loobuks,“ lausus Kangur. Tema sõnul on eriti rahulolematud need veebipoodide omanikud, kes eelistavad oma poe disainis kasutada minimalistlikku stiili ega taha seda liigsega koormata.

Tamme soovitus on e-kauplejatel aegsasti end seadusemuudatusega kurssi viia ja üle vaadata enda veebilehekülgedel avaldatule lisaks ka kaupade-teenuste müümisel kasutatavad lepingutingimused.

ÜKS KÜSIMUS
Mis on selle muudatuse positiivsed ja negatiivsed küljed?
Merle Kangur, Eesti e-kaubanduse Liidu tegevjuht:
"Ühelt poolt on negatiivne kindlasti suur hulk teavituskohustusi, kuid teiselt poolt annab see ettevõtjale kindlustunde, et kui klient on kõigega nõus olnud, siis ta ka ise vastutab ja veebipoodnikul ei teki hilisemaid kohustusi. Kuid see eeldab kauplejalt suurt eeltööd ja kohati ilmselt ka veebipoe ümberkujundamist.
Positiivseks saab kindlasti lugeda lühendatud kauba ja raha tagastamise tähtaegu ning nõuet, et veebipoest ostetud kauba tagastamisel ei tohi see olla kasutatud. Hetkel kehtiv seadus on näiteks võimaldanud 44 päeva muruniidukiga muru niita ja siis ta murusena kauplejale tagastada ja nõuda raha tagasi. See on seadnud veebipoodnikud väga ebavõrdsesse olukorda võrreldes nn tavakauplejatega."

TASUB TEADA
13. juunil 2014 jõustuvad võlaõigusseaduse muudatused, millega muu hulgas suurendatakse oluliselt e-kauplejate teavitamiskohustust. Muutuvad ka teavitamiskohustuse rikkumise tagajärjed. Muudatuste aluseks on Euroopa Liidu tarbijaõiguste direktiiv, mille ülevõtmine Eesti õigusesse on kohustuslik.

Millest tuleb e-kauplejal tarbijat teavitada?
• Ettevõtja kontaktandmed
• Kui ettevõtja tegutseb teise ettevõtja nimel, siis ka selle ettevõtja nimi, asu- ja tegevuskoht
• Kauba või teenuse põhiomadused
• Kauba või teenuse koguhind koos maksudega ja kõik muud kulud, sh postikulud, veokulud jms
• Lepingu sõlmimiseks kasutatava sidevahendi kasutamisega kaasnevad tasud, nn eritariifid
• Rahalise tagatise korral selle maksmise kohustus ja tingimused
• Maksmise, kättetoimetamise ning tellimuse täitmise kord ja aeg
• Lepingust tulenevate kohustuste minimaalne kestus
• Lepingu tähtaeg ja lõpetamise tingimused, sh etteteatamistähtajad jms
• Taganemisõiguse kasutamise tingimused, tähtaeg ja kord või õigesti täidetud taganemisõiguse näidisjuhend
• Taganemisavalduse tüüpvorm
• Asjaolu, et lepingueseme tagastamise või äraviimise kulud kannab tarbija
• Asjaolu, et kui tarbija taganeb lepingust pärast sellise avalduse tegemist, millega ta annab nõusoleku nt teenuse osutamise alustamiseks taganemistähtaja kestel, hüvitab tarbija mõistlikud kulud, eelkõige reaalselt kulutatu väärtuse
• Taganemisõiguse puudumine või selle kaotamise asjaolud (kaubad-teenused, mille osas taganemisõigus puudub või millistel juhtudel võib taganemisõigusest ilma jääda, on seaduses ammendatavalt nimetatud)
• Lepingu täitmise järgselt hooldus- või klienditeenuse osutamisel selle olemasolu ja tingimused
• Võimalikud õiguskaitsevahendid, sh lepingust taganemise õigus jms
• Garantii andmisel selle olemasolu ja tingimused
• Käitumiskoodeksi olemasolul teave sellest koopia saamise kohta
• Kaebuste lahendamise kord
• Kohtuvälise kaebusi lahendava organi poole pöördumise võimalused ja tingimused
• Digitaalse sisu puhul (arvutiprogrammid, e-raamatud jms) selle kasutusviis, rakendatavad tehnilised kaitsemeetmed ja ühilduvus riist- ja tarkvaraga.
• Kättetoimetamise piirangud, nt asjaolu, et ettevõtja ei tarni kaupa väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike jms
• Vastuvõetavad maksevahendid, nt asjaolu, et tasuda on võimalik üksnes krediitkaardiga jms
• Lepingu sõlmimise tehnilised etapid
• Lepinguteksti säilitamine pärast lepingu sõlmimist ning selle kättesaadavus
• Tehnilised vahendid sisestusvigade tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks
• Lepingu sõlmimiseks pakutavad keeled
• Ettevõtja järgitavad reeglid ja elektroonilised võimalused nendega tutvumiseks
Allikas: Advokaadibüroo Alterna

Mis juhtub, kui ettevõtja teavitamiskohustust ei täida?
• Kui tellimuse edastamiseks kasutatavad nupud ei ole varustatud vajaliku kirjaga või ei teavita tarbijat enne tellimuse edastamist veelkord olulistest asjaoludest, siis ei ole tarbija tellimuse ega lepinguga seotud.
• Kui tarbijat ei teavitata kauba kohaletoimetamise kuludest ja asjaolust, et lepingust taganemisel kannab asja tagastamise kulud tarbija, ei ole õigust nõuda tarbijalt nende kulude kandmist.
• Kui ettevõtja ei teavita tarbijat taganemisõiguse olemasolust, sh ei tee kättesaadavaks taganemisavalduse tüüpvormi, siis ei saa ettevõtja nõuda tagastatud asja halvenemisest tulenevat asja väärtuse vähenemise hüvitamist.
• Kui tarbijat ei teavitata taganemisõigusest, siis lõppeb taganemistähtaeg 14 päeva asemel 12 kuu möödudes. Siiski oleks soovitatav ka juhul, kui ettevõtja unustab enne lepingu sõlmimist taganemisõiguse olemasolust teavitada, teha seda esimesel võimalusel koheselt pärast selle avastamist. Sellisel juhul on tarbijal õigus lepingust taganeda 14 päeva jooksul alates vastava teabe saamisest.
• Kui alustada digitaalse sisu edastamist, teenuse osutamist vms taganemistähtaja kestel, ilma et selleks oleks tarbija sõnaselge nõusolek ning kinnitus, ei saa nõuda tarbijalt tasu ka selle aja eest, mil ta reaalselt vastavat teenust kasutas.
Allikas: Advokaadibüroo Alterna

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. May 2014, 11:12
Otsi:

Ava täpsem otsing