Ehitus. Üle ootuste energiasäästlik

Haiglal tekkis aastaid tagasi plaan hoone energiasäästlikumaks muuta, kuna kulutatud energia hulk tundus põhjendamatult suur. Hoone oli küll 2001. aastal renoveeritud ja saanud Eesti suurimaks statsionaarseks taastusravi osutajaks, aga soojustus- ja viimistlusmaterjalid olid ajale jalgu jäänud. Aasta 2012 kujunes keskusele investeeringute aastaks, sest haigla oli aasta varem teinud sotsiaalministeeriumile taotluse kasutada CO2-kvootide müügist saadud raha haiglahoone energiasäästlikumaks muutmiseks.

Põhjendamatult suured kulud tõid renoveerimisplaanis esikohale säästlikkuse. Soojustati fassaad, vahetati aknad-uksed, uuendati soojussõlm, paigaldati päikesepaneelid ja paigaldati uus ventilatsioonisüsteem. Ümberehitus läks maksma ligikaudu 1,9 miljonit eurot.

Kulud alla. Suur ümberehitus tasus end ära üsna kiiresti. Kui 2012. aastal oli küttekulu 810 MWh, siis aasta hiljem oli sama näitaja ligi poole väiksem. Elektrienergia puhul on sääst veidi tagasihoidlikum. Kütte ja elektrienergia puhul kokku oli 2013. aastal energiakulu 743 MWh, mis teeb 60% suuruse võidu, võrreldes eelmise nelja aasta keskmisega, milleks oli 1226 MWh.

Eelmäe sõnul ei oodanud nii suurt kuluvõitu keegi. “Minu ootused olid oluliselt tagasihoidlikumad, kui saavutatud tulemus. Uskusin, et 10% on reaalne ja 20% oleks juba väga hea. Tõenäoliselt on sellise tulemuse taga lähenemine, kus renoveeriti korraga mitu süsteemi, mitte ei vahetatud vaid aknaid,” ütles Eelmäe.

Tõeline takistusrada. Suure kokkuhoiuni jõudmine oli kohati üsna keeruline. Ehitaja Ehitus5Eco juhatuse liige Margo Padar lausus, et tulemusega jäädi igati rahule, kuigi renoveerimine oli mõnes mõttes paras peavalu. “Kõige keerulisem oli see, et haigla ei saanud väja kolida. Tegime tööd palatite ja ruumide kaupa, mistõttu kõik venis. Tavalise büroohoone puhul on inimeste ümberpaigutamine ruumides lihtne, haigla puhul on natuke teised lood,” ütles Padar.

Tema sõnul polnud maja sugugi heas seisukorras. Selgus, et kvaliteediauke oli üsna palju. “Paraku oli rikutud häid ehitustavasid: tuuletõkked ei olnud kvaliteetsed, aknad ei pidanud vett ega sooja, katus oli puudulikult soojustatud,” loetles ­Padar. Lisaks ei soosinud ehitajaid lakkamatu vihmane ilm. Vaatamata raskustele saavutati hea tulemus, millest annab kinnitust tõik, et kui külmal ajal maja soojuskaameraga läbi käia, on soojus­kao näit minimaalne.

Kümne aastaga kulutus nulli aastaga tasuma

Soomes loetakse renoveerimisel mõistlikuks, kui lihtne tasuvusarvutus näitab investeeringu tasuvusajaks vähem kui kümme aastat.

Hoone või kodu tasub ehitada selline, et see oleks kogu kasutusaja (50 aastat) hea soojapidavuse ja sisekliimaga ning madalate küttekuludega, rääkis Isoveri müügi- ja turundusjuht ­Ainar Albi. “Maja planeerides tuleb vaadata lähimat järgmist versatposti. Selleks on eramute planeerimisel aasta 2021, alates millest on miinimumnõuded hoonetele sellised, nagu on määratud meil eelmise aasta alguses jõustunud energiatõhususe määruses liginullenergiahoonele,” ütles ta.

See tähendab, et hoone energiatõhususarv on suurem kui 0 kWh/m2 aastas, kuid ei tohi ületada väikeelamute puhul piirmäära 50 kWh/m2 aastas.

Kokkuhoid ei anna võitu. Soojustusmaterjali pealt kokku hoida pole mõtet, seda enam, et kogu renoveerimise juures moodustavad kulud ehitise soojustamiseks väikese osa. Suurem osa rahast kulub ettevalmistustele, abivahenditele ja viimistlusele, loetles Varaehituse juhatuse liige Raul Õuemets. Vara­ehitus kasutab soojustusmaterjalina näiteks polüuretaan-isolatsioonivahtusid.

Kui raha pole pillata, tuleb valida, kuidas maja soojapidavamaks muuta. Solid OÜ juhatuse liige Roland Ojala ütles, et kliendid otsivad sageli üht kõige soojasäästlikumat varianti. “Kortermajade puhul on enim levinud seinte soojustamine. Võin öelda, et kui lubatakse sooja kokkuhoidu 30–40% ümber, siis tegelikkuses jääb see 20% ringi,” rääkis ta. Tema hinnangul on mõistlik alustada lagede soojustamisest, sest soe õhk kerkib ikka üles ja kui lagi pole soojustatud, läheb soe õhk lae kaudu lihtsalt välja.

Albi ütles, et Soomes loetakse renoveerimisel mõistlikuks, kui tasuvusarvutus näitab seadme või investeeringu tasuvus­aega alla kümne aasta. Soojustus tuleks ehitada põhikontruktsiooni sisse.

 

SPU isolatsioonimaterjal: maja kui õhukindel karp

Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse eriti väikese energiakulu taga seisavad moodsad ehituslahendused. ­Nimelt kasutati isolatsioonimaterjalina SPUd.valmistatud polüuretaanist, mida on nõudlikel ehitusobjektidel isolatsioonimaterjalina kasutatud juba ligi 40 aastat.Ligi kaks korda soojapidavam kui teised soojustusmaterjalid. Peamine vahe tuleb sellest, et materjal muudab maja piltlikult öeldes õhukindlaks karbiks.pole vaja paigaldada ei auru- ega ka tuuletõkkeid.Majaseinad on seega õhemad.Akende paigaldamine tänu õhukestele seintele lihtsam.Siseruumide pindala suurem. Mida õhemad seinad, seda suuremad ruumid. Igati kasulik näiteks juhul, kui otsustatakse ruumid maha müüa või välja rentida.Hind võrreldes tavapärase villaga kõrgem, samas pole selle juurde vaja osta tuule- ega aurutõkkeid ning jääb ära ka nende paigaldamise kulu. Seetõttu maksab lõppkokkuvõttes sama palju kui traditsioonilised soojustusviisid. Suurte projektide puhul on tegelikult odavamgi.Levinud rohkem Soomes, kus kasutatakse 70% madalenergia­ehitiste juures. Baltimaades on tellijate teadlikkus tõusuteel.