Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Putin põletab lääne sildu ja liigub itta
Eelmisel reedel Peterburgis toimunud majandusfoorum andis üsna selge pildi Venemaa suhetest Läänega.
Foorumi õhtuselt vastuvõtult, mida võõrustasid Venemaa firmad, puudus näiteks selline kõrge USA külaline nagu Goldman Sachsi Lloyd Blankfein. Kõige kõrgemad delegaadid üritusel olid Hiinast, näiteks osales vastuvõtul asepeaminister Li Yuanchao.
Putin rõhutas igal võimalusel hiljutiste suurtehingute tähtsust. Üheks selliseks tehinguks oli Gazpromi Hiinaga sõlmitud 30-aastane gaasitarne leping ning uue „Euraasia Liidu“ loomine Venemaa ja vanade Nõukogude Liidu riikidega.
Ta vilistas sanktsioonide mõjule Venemaa majandusele ja tema isiklikele sõpradele, kellele on samuti piiranguid rakendanud ning tõotas vähem loota lääne impordile. Venemaa Keskpanga juht oli ühes paneelis täiesti kõigutamatu selles osas, et Venemaa vajaks teiste G-8 grupi liikmete toetust. Venemaa liikmelisus on organisatsioonis tänase seisuga peatatud.
Mõned konverentsil osalenud delegaadid väljendasid aga muret, et Putini pöördumine itta ja koostöö tihendamine Hiina ja teiste kiiresti kasvavate turgudega võib lõppeda pigem Venemaa majanduse seisakuga, kui progressiga. Venemaa majandus sõltub suuresti energiaekspordi tuludest.
Putini tugev hoiak Ukraina suhtes tundub olevat võitnud tema kodumaal suure poolehoiu. Vähem positiivselt on see aga mõjunud välis-ja kodumaistele investeeringutele Venemaal. Investorid vahetavad oma rublasid dollarite vastu ning ettevõtted ootavad investeeringutega senikaua, kuni riigi tulevik näib taas kindlam.
Intressitasemed on sellel aastal kasvanud 7,5%, mis kasvatab Venemaa ettevõtete kulusid laenude tagasimaksmisel ning kahandab proportsionaalselt summat, mida ettevõtted oleksid saanud firmasse tagasi investeerida.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.