Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tallinna Küte investeerib 100 miljonit eurot

28. mai 2014, 00:00

Utilitas teatas eile suurinvesteeringust uue elektrijaama ehitusse, mille tulemusena ei sõltu Tallinna kütmine enam gaasist ja küte muutub odavamaks.

“Kui siin räägitakse energiajulgeolekust, siis see on esimene reaalne samm,” ütles Utilitas Grupi omanik Kristjan Rahu.  Tema sõnul on Utilitase energiakontserni kuuluv Tallinna Küte Eesti suurim gaasiostja, kuid kui kõik plaanid teostuvad, siis see muutub.

Kokku plaanib Utilitas Grupp investeerida järgneva kolme aasta jooksul üle saja miljoni euro.

Tallinna Kütte ja Erakütte juhatuse esimees Priidu Nõmm selgitas eile toimunud pressikonverentsil, et Tallinna kaugeim eesmärk on 2017. aastaks viia gaasi osatähtsus miinimumini, see tähendab alla 20%. Eelmisel aastal oli see 65%.

Plaani täitumiseks on kavas rajada Tallinna Elektrijaama kõrvale teine koostootmisjaam, milleks on Utilitas jõudnud kokkuleppele Altius Energiaga AuraGeni projekti omandamises.

Uus jaam läheb maksma 65 miljonit eurot ja valmib 2016. aastal. Projekti finantseeritakse omavahenditest ja SEB-Swedbanki sündikaatlaenuga. Jaamas köetakse puiduhakke ja turbaga, mis tulevad Eestist.

Väiksem kadu. Utilitase juhatuse esimees Priit Koit selgitas, et kaugküttejaamad pakuvad võimalust toota soojust ja elektrit korraga, sest need tekivad niikuinii samas protsessis.

“Kui toota elektrit eraldi elektrijaamas, siis efektiivsus on 35–40% ehk 60–65% sissepandud kütusest läheb lihtsalt raisku. Kui toota katlamajas soojust, on kadu 15%, 85% kasutatakse ära. Kui toota samal ajal koostootmisjaamas elektrit ja soojust, on kasutegur 85%, mis tähendab, et lõpuks on protsess oluliselt efektiivsem kui eraldi tootmine,” rääkis Koit.

Jõgeval on juba kütmine läinud gaasilt puiduhakkele, mis on Nõmme sõnul vähendanud sealset sooja hinda 26%. Sel aastal on Raplas rajamisel puiduhakkekatlamaja, mille valmimine on planeeritud aasta lõppu ja mis peaks samuti tagama sooja hinna langemise.

Trassid rekonstrueeritakse. Koit selgitas, et sooja hinnast suurema osa moodustab kütus, mistõttu sooja hinna langetamiseks tuleks just tegeleda kütusesegu muutmisega. “Võrdluseks, soojuse tootmine biomassi baasil näiteks Tallinna Elektrijaamas on hinnaga 30 eurot/MWh, samas gaasist toodetav soojus Iru Elektrijaamas 45–50 eurot/MWh. Vahe on väga oluline,” märkis Koit.

Lisaks kütteviisi muutmisele on Utilitasel plaanis rekonstrueerida soojustrasse ja soojasõlmi. Nõmme sõnul investeeritakse Tallinna soojustrassidesse järgmise kolme aasta jooksul 46 miljonit eurot, mis on kolm korda rohkem kui tavapäraselt.

“Selle põhirõhk läheb magistraalvõrgustike renoveerimiseks, kus on kõige suuremad soojuskaod ja kõige suurem tähtsus just töökindlusel, peame need 1970ndatel ja 1980ndatel ehitatud trassid korda tegema ja seda esimese kolme aasta jooksul,” lausus Nõmm.

Trasside renoveerimist alustatakse kõige suuremast Lasnamäe magistraalist, kust edastatakse klientidele 60% Tallinnas müüdavast soojusest. “See on väga oluline nii soojuskadude vähendamise kui ka tarnekindluse puhuks. Sellel trassilõigul, mis on 9,6 km, on soojuskadude maht 30 000 MWh,” ütles Nõmm.

  • Osa ettevõttest sõpradele

Energiakontserni Utilitas Grupp omanik Kristjan Rahu teatas eile, et annab kontsernis osaluse ettevõtte juhtkonnale, Äripäeva hinnangul tehti ettevõttes osaluse saavatele juhtidele pea kahe miljoni ­euro suurune kingitus.

Utilitas Grupi viis juhti – Priit Koit, Priidu Nõmm, Aulis Meitus, Janek Trumsi ja Erich Teigamägi – jagavad omavahel 12,5%-lise osaluse. Ülejäänu omanikuks jääb Rahu ise. “Nad on nii kaastöölised kui ka sõbrad ja kõik need aastad mu kõrval olnud. Kuidas sa ikka inimesi motiveerid? Kõrged palgad ei ole võib-olla alati see, tahaks tekitada ka omanikutunnet,” selgitas Rahu oma otsust.

Äripäeva hinnangul on Utilitas Grupi väärtus laias laastus 75 miljonit eurot, mis tähendab, et 12,5%-lise osaluse väärtus on 9,4 miljonit eurot. Kuigi Rahu sõnul ei jagu osalus võrdselt viie juhi vahel, saaks neist igaüks ligikaudu 1,9 miljoni euro suuruse kingituse.

 

Mis on mis

  • Utilitas

Energiakontserni kuuluvad AS Tallinna Küte, seitsmes Eesti linnas kaugkütte teenust pakkuv AS Eraküte, soojus- ja elektritootja OÜ Tallinna Elektrijaam, kaugkütteettevõte AS Rap­la Küte ning käidu- ja hooldusteenuse pakkuja OÜ Väo Hake. OÜ Utilitas omab kontserni ettevõtetes 100% osalust.
Planeeritava jaama soojuslik võimsus on 76,5 MW, elektriline võimsus 20 MW. Aastas hakkab see tootma ligikaudu 350 GWh soojust, mis on 19% Tallinna kaugküttevõrgu vajadustest, ja 90 GWh elektrit, mis katab ligi 50 000 keskmise kaugküttega korteri vajaduse.

 

Kommentaar

  • Kütte toorainet jätkub pikaks ajaks

Ulvar Kaubi, RMK puiduturustusosakonna juhataja
Igasugune uue tarbimispunkti tekkimine, mis kohalikku kütust kasutab, on igati tervitatav, sõltumata, kuhu see Eestis tehakse. Potentsiaal on meil toorme näol kõikjal olemas, mis väärib kohapeal kasutamist ja mille kasutamist mehaaniline puidutööstus ei ole suuteline tagama piisaval kujul – jääbki üle energiasektor. Selles valguses on sellised ettevõtmised vajalikud ja oodatud.
Metsast välja toodav puit on parem osa, kehvema osa kasutamisoskus jätab soovida. See varu kasvab pigem üle ehk kohalik kasutus ei jõua sellele järele, mis metsas juurde kasvab. Need on hooldusraied, noores metsas tehtavad tööd, kraavidel, teede äärtes, võsastuvatel heinamaadel, kus potentsiaal on üüratu, võrreldes kasutusega. Turul saavad siis kokku need, kes nõudluse tekitavad, ja need, kellel seda ressurssi pakkuda on. Kokkusaamine on võimalik, kui turule tulija suudab metsaomanikule hüvitada kulu, mis kulub võsa metsast väljatoomisele.
Seda, kas investeering ennast ära tasub, me ei ennusta. Iga investeeringu tegija teeb ise selle kalkulatsiooni ära, mis selline puit maksab ja kes sellise hinna juures selliseid ettevõtteid jaksab ehitada ja üleval pidada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. May 2014, 20:11
Otsi:

Ava täpsem otsing