Tallinna Küte vähendab Vene gaasi osakaalu

Kadri Põlendik 27. mai 2014, 12:37

Utilitas teatas täna suurinvesteeringutest uue elektrijaama ehitusse, mille tulemusena ei sõltu Tallinna kütmine enam gaasist ja küte muutub odavamaks.

"Kui siin räägitakse energiajulgeolekust, siis see on esimene reaalne samm," ütles Utilitas Grupi omanik Kristjan Rahu ja lisas, et Utilitase energeetikakontserni kuuluv Tallinna Küte on Eesti suurim gaasiostja, kuid kui kõik plaanid teostuvad, siis see muutub.

Tallinna Kütte ja Erakütte juhatuse esimees Priidu Nõmm selgitas täna toimunud pressikonverentsil, et Tallinna kaugeim eesmärk on 2017. aastaks viia gaasi osatähtsus miinimumini, see tähendab alla 20%. Eelmisel aastal oli see 65%.

Plaani täitumiseks on kavas rajada Tallinna Elektrijaama kõrvale teine koostootmisjaam, milleks on Utilitas jõudnud kokkuleppele Altius Energiaga AuraGeni projekti omandamises. Uus jaam läheb maksma 65 miljonit eurot ja valmib 2016. aastal. Projekti finantseeritakse omavahenditest ja SEB-Swedbanki sündikaatlaenuga. Jaamas köetakse puiduhakke ja turvasega, mis tulevad 100% Eestist.

Utilitase juhatuse esimees Priit Koit selgitas, et kaugküttejaamad pakuvad võimalust toota soojust ja elektrit samaaegselt, sest need tekivad niikuinii samas protsessis.

"Võrdluseks, kui toota elektrit eraldi elektrijaamas, siis efektiivsus on 35-40% ehk 60-65% sissepandud kütusest läheb lihtsalt raisku. Kui toota katlamajas soojust, on kadu 15%, 85% kasutatakse ära. Kui toota samaaegselt koostootmisjaamas elektri ja soojust, on kasutegur 85%, mis tähendab, et lõpuks on protsess oluliselt efektiivsem kui eraldi tootmine," rääkis Koit.

Planeeritava jaama soojuslik võimsus on 76,5 MW, elektriline võimsus 20 MW. Aastas hakkab see tootma ligikaudu 350 GWh soojust, mis on 19% Tallinna kaugküütevõrgu vajadustest, ja 90 GWh elektrit, mis katab ligi 50 000 keskmise kaugküttega korteri vajaduse.

Jõgeval on juba kütmine läinud gaasilt puiduhakkele, mis on Nõmme sõnul vähendanud sealset soojahinda 26%. Sel aastal on Raplas rajamisel puiduhakkekatlamaja, mille valmimine on planeeritud aasta lõpuks ja mis peaks samuti tagama seal soojahinna langemise.

Koit selgitas, et sooja hinnast suurema osa moodustavad kütused, mistõttu soojahinna langetamiseks tuleks just tegeleda kütusesegu muutmisega. "Võrdluseks, soojuse tootmine biomassi baasil, näiteks Tallinna Elektrijaamas, on hinnaga 30€/MWh, samas gaasist toodetav soojus Iru Elektrijaamas 45-50€ vahel MWh kohta. Vahe on väga oluline," märkis Koit.

Lisaks kütteviisi muutmisele on Utilitasel plaanis rekonstrueerida soojustrasse ja soojasõlmi. Nõmme sõnul investeeritakse Tallinna soojustrassidesse järgmise kolme aasta jooksul 46 miljonit eurot, mis on kolm korda rohkem kui tavapäraselt.

"Selle põhirõhk läheb magistraalvõrgustike renoveerimiseks, kus on kõige suuremad soojuskaod ja kõige suurem tähtsus just töökindlusel, peame need 70ndatel ja 80ndatel ehitatud trassid korda tegema ja seda esimese kolme aasta jooksul," lausus Nõmm.

Trasside renoveerimist alustatakse kõige suuremast Lasnamäe magistraalist, kust edastatakse klientidele 60% Tallinnas müüdavast soojusest. "See on väga oluline nii soojuskadude vähendamise kui ka tarnekindluse osas. Sellel trassilõigul, mis on 9,6 km, on soojuskadude maht 30 000 MWh," ütles Nõmm.

Kokku plaanib Utilitas Grupp investeerida järgneva kolme aasta jooksul üle saja miljoni euro.

Energeetikakontserni Utilitas kuuluvad AS Tallinna Küte, seitsmes Eesti linnas kaugkütte teenust pakkuv AS Eraküte, soojus- ja elektritootja OÜ Tallinna Elektrijaam, kaugkütteettevõte AS Rapla Küte ning käidu- ja hooldusteenuse pakkuja OÜ Väo Hake. OÜ Utilitas omab kontserni ettevõtetes 100% osalust.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
29. May 2014, 08:26
Otsi:

Ava täpsem otsing