Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Üle ootuste energiasäästlik maja

27. mai 2014, 11:59

Uue näo saanud Haapsalu neuroloogilist rehabilitatsioonikeskust on veel odavam ülal pidada, kui esialgu arvati.

Haapsalu neuroloogiline rehabilitatsioonikeskus hoidis möödunud aastal võrreldes 2012. aastaga kokku ligi poole energiakuludest.

Haiglal tekkis aastaid tagasi plaan hoone energiasäästlikumaks muuta, kuna kulutatud energia hulk tundus põhjendamatult suur. Hoone oli küll 2001. aastal renoveeritud ja saanud Eesti suurimaks statsionaarseks taastusravi osutajaks, aga soojustus- ja viimistlusmaterjalid olid ajale jalgu jäänud. Aasta 2012 kujunes keskusele investeeringute aastaks, sest haigla oli aasta varem teinud sotsiaalministeeriumile taotluse CO2 kvootide müügist saadud raha kasutamiseks haiglahoone energiasäästlikumaks muutmiseks.

Põhjendamatult suured kulud tõid renoveerimisplaanis esikohale saäästlikkuse. Soojustati fassaad, vahetati aknad-uksed, uuendati soojasõlm, paigaldati päikesepaneelid ja paigaldati uus ventilatsioonisüsteem. Ümberehitus läks maksma ligikaudu 1,9 miljonit eurot.

Kulud alla. Suur ümberehitus tasus end ära üsna kiiresti. Kui 2012. aastal oli küttekulu 810 MWh, siis aasta hiljem oli sama näitaja 411 MWh. Kulud vähenesid sisuliselt poole võrra. Elektrienergia puhul on sääst veidi tagasihoidlikum: 2012. aastal kulutas keskus elektrit 375 MWh, aga aasta hiljem 332 MWh. Kütte ja elektrienergia puhul kokku oli 2013. aastal energiakulu 743 MWh, mis teeb 60% suuruse võidu võrreldes 2009.-2012. aastate keskmisega, milleks oli 1226 MWh.

Eelmäe sõnul ei oodanud nii suurt kuluvõitu keegi. "Minu ootused olid oluliselt tagasihoidlikumad, kui saavutatud tulemus. Uskusin, et 10% on reaalne ja 20% oleks juba väga hea. Tõenäoliselt on sellise tulemuse taga lähenemine, kus renoveeriti korraga mitu süsteemi, mitte ei vahetatud vaid aknaid," ütles Eelmäe. 

Tõeline takistusrada. Suure kokkuhoiuni jõudmine oli kohati üsna keeruline. Ehitaja Ehitus5Eco juhatuse liige Margo Padar lausus, et tulemusega jäädi igati rahule, kuigi renoveerimine oli mõnes mõttes paras peavalu. "Kõige keerulisem oli see, et haigla ei saanud väja kolida. Tegime tööd palatite ja ruumide kaupa, mistõttu kõik venis. Tavalise büroohoone puhul on inimeste ümberpaigutamine ruumides lihtne, haigla puhul on natuke teised lood," ütles Padar.

Tema sõnul polnud maja sugugi heas seisukorras. Selgus, et kvaliteediauke oli üsna palju. "Paraku oli rikutud häid ehitustavasid: tuuletõkked ei olnud kvaliteetsed, aknad ei pidanud vett ega sooja, katus oli puudulikult soojustatud," loetles Padar. Lisaks ei soosinud ehitajaid lakkamatult vihmane ilm.

Vaatamata raskustele saavutati hea lõpptulemus, millest annab kinnitust tõik, et kui pärast tööde lõppu külmal ajal maja soojuskaameraga üksipulgi läbi käidi, olid soojuskaod minimaalsed ja tehtu vastas seega nõuetele.

LISALUGU

Maja kui õhukindel karp

Eriti väikese energiakuluga maja taga seisavad moodsad ehituslahendused, ütles rehabilitatsioonikeskuse juhatuse liige Priit Eelmäe. Nimelt kasutati isolatsioonimaterjalina SPUd, mis on praegu levinud rohkem Soomes. Põhjanaabrid kasutavad 70% madalenergiaehitiste juures just SPU soojustusmaterjali.

SPU Insultation Balticsi juhatuse liige Arvi Perv märkis, et SPU on ligi kaks korda soojapidavam kui teised soojustusmaterjalid. Peamine vahe tuleb tema sõnul sellest, et materjal muudab maja piltlikult öeldes õhukindlaks karbiks. See tähendab, et paigaldada pole vaja ei auru- ega ka tuuletõkkeid.

Majaseinad saavad seega olla õhemad, mis teeb omakorda lihtsamaks akende paigaldamise ning võimaldab suuremat siseruumide pindala. "Mida õhemad seinad, seda suuremad ruumid. Igati kasulik, näiteks sel juhul, kui otsustatakse ruumid maha müüa või välja rentida," tõi Perv näite.

Perv märkis, et kuigi SPU on võrreldes tavapärase villaga kallim, pole selle juurde vaja osta tuule- ega aurutõkkeid ning jääb ära ka kulu nende paigaldamisele. Seetõttu maksab SPU lõppkokkuvõttes Perve sõnul sama palju kui traditsioonilised soojustusviisid. "Suurte projektide puhul on see tegelikult odavamgi," lisas Perv.

Perve hinnangul on tellijate teadlikkus SPUst Baltimaades tõusuteel. Eestis on selle materjaliga ehitatud umbes 200 objekti.

LISALUGU

Investeering peaks ära tasuma 10 aastaga

Soojustamisel tasuks alusada lagedest, mitte seintest, nagu tavapäraseks saanud. Soomes loetakse renoveerimisel mõistlikuks, kui lihtne tasuvusarvutus näitab  investeeringu tasuvusajaks vähem kui kümme aastat.

Hoone või kodu tasub ehitada selline, et see oleks kogu kasutusaja (50 aastat) hea soojapidavuse ja sisekliimaga ning madalate küttekuludega, rääkis Isoveri müügi- ja turundusjuht Ainar Albi. "Maja planeerides tuleb vaadata lähimat järgmist versatposti. Selleks on eramute planeerimisel aasta 2021, alates millest on miinimumnõuded hoonetele sellised, nagu on määratud meil eelmise aasta algusest jõustunud energiaõhususe määruses liginullenergiahoonele," ütles ta. See tähendab, et hoone energiatõhususarv on suurem kui 0 kWh/m2 aastas, kuid ei tohi ületada väikeelamute puhul piirmäära 50 kWh/m2 aastas. Soojustusmaterjali pealt kokku hoida pole mõtet, seda enam, et kogu renoveerimise juures moodustavad kulud ehitise soojustamiseks väikese osa. Suurem osa rahast kulub ettevalmistustele, abivahenditele ja viimistlusele, loetles Varaehituse juhatuse liige Raul Õuemets. Varaehitus kasutab soojustusmaterjalina näiteks polüuretaan isolatsioonivahtusid.

Kui raha pole pillata, tuleb valida, kuidas maja soojapidavamaks muuta. Solid OÜ juhatuse liige Roland Ojala ütles, et kliendid otsivad sageli üht kõige soojasäästlikumat varianti. "Kortermajade puhul on enim levinud seinte soojustamine. Võin öelda, et kui lubatakse sooja kokkuhoidu 30-40% ümber, siis tegelikkuses jääb see 20% ringi," rääkis ta. Tema hinnangul on mõistlik alustada lagede soojustamisest, sest soe õhk kerkib ikka üles ja kui lagi pole soojustatud, läheb soe õhk lae kaudu lihtsalt välja.

Albi ütles, et Soomes loetakse renoveerimisel mõistlikuks, kui tasuvusarvutus näitab seadme või investeeringu tasuvusaega alla kümne aasta. Soojustus tuleks ehitada põhikontruktsiooni sisse, sest selle lisamine tagantjärele on väga kulukas.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. June 2014, 14:08
Otsi:

Ava täpsem otsing