Venemaa keskpank erimeetmeid ei kasuta

Peterburi majandusfoorumil kõneldes ütles Nabiullina, et vaatamata Venemaa majanduse keerulisele olukorrale, ei vaja riik rahvusvahelist abi. “Venemaa käsutuses olevad rahapoliitika instrumendid on üpris hästi arenenud,” ütles ta ning lisas, et keskpank kavatseb tuua inflatsiooni, mis aprillis oli 7,3 protsenti, aasta lõpuks 6 protsendile.

Ukraina kriisi ja Venemaa majanduse aeglustumise tõttu on pidanud keskpank sekkuma, et pidurdada rubla kursi nõrgenemist euro ja dollari suhtes. Veebruaris tõstis keskpank baasintress 5,5 protsendilt 7,5 protsendile.

Endine Putini nõunik Nabiullina on juhtinud Venemaa keskpanka alates eelmise aasta juunist.

Sanktsioonide tõttu prognoositakse, et selle aasta esimeses pooles tabab Vene majandust kerge langus ning kasv tuleb tagasi alles teisel poolaastal. Ka Venemaa rahandusminister Anton ­Siluanov on lükanud tagasi kõik jutud majanduse stiimulmeetmetest, kuigi Venemaal on üpris korralik halbade päevade fond.

Kapital põgeneb. Viimastel kuudel on välisinvestorid tõmmanud Venemaalt välja miljardeid dollareid ja see on põhjustanud Vene aktsiate ja rubla kursi languse. “Probleem ei ole mitte kapitali liikumises, vaid asjaolus, et inimesed ei tunne end mugavalt sellesse riikide investeerides,” ­ütles Citi Venemaa ja CISi panganduse juhatuse esimees Irackly Mtibelišvily.

Peterburi majandusfoorumil oli üks peamisi arutelusid see, kuidas meelitada välis­investoreid pärast Ukraina kriisi tagasi Venemaale. Venemaa keskpanga juhi sõnul on siseriiklikud investeeringud prioriteediga. “Me oleme huvitatud välis­investeeringutest, kuid me tahame ennekõike arendada siseriiklikke investeeringuid,” ütles ­Nabiullina.

Venemaa peaminister Dmitri Medvedev ütles eelmisel nädalal telekanalile Rossija antud intervjuus, et lääne sanktsioonide tõttu võib Venemaa olla sunnitud kasutama rahvusvaheliseks kaubavahetuseks dollarite asemel rublasid.