Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
4 asja, millega majandusaasta aruandeis petetakse
Firmasiseste pettuste avastamiseks on hea koht majandusaasta aruanded, kus on neli ohumärki, mille jälgimisel saab kindlaks teha, kas ettevõtte tegeleb ebaausaga või mitte.
Täna alanud finantsjuhtide konverentsil BIG4 rääkis Ernst & Young audiitorbüroo vandeaudiitor Riina Alt, millised on peamised viisid, millega majandusaasta aruandes manipuleeritakse.
1. Müügitulu – reeglina tahetakse, et oleks võimalikult suur ja kui sellest oluliselt olenevad inimeste boonused, on see punane lipp, et võib toimuda pettus. Müügitulu on see koht, kus eeldatakse vaikimisi, et seal võib olla mingusugune risk. Kui audiitor seda ei tuvasta, on vaja auditis esitada pikk põhjendus, miks leiti, et seal pettust ei ole. Üks pool müügituluga manipuleerimiseks on fiktiivsed müügid, mida eriti ei näe. Teise asjana kajastatakse müügitulu liiga vara.
2. Kulude alakajastamine – kas jäetakse mingid arved aasta lõpus kajastamata või kapitaliseeritakse selliseid asju, mida ei tule kapitaliseerida või jäetakse tegemata allahindlused.
3. Varade ülekajastamine – just käibevara osas, kui on likviidsus piiripealne, tuleks näidata suuremana. Nõuded tuleks jätta hindamata, muidu tekib valearusaam ettevõtte käekäigust.
4. Kui lisad kirjutatakse keeruliselt – väga palju teksti, mis on väga segane. Võib tulla ka sellest, et aruanne on lihtsalt kehvasti kokku pandud, probleeme võib olla mitmeid.