Eritellimusel jalavari maksab keskmise palga

28. mai 2014, 12:18

Kodumaised jalatsitööstused kasvavad vaikselt ja pingutavad, et leida tööjõudu ja toorainet. Eritellimusel valmistatud jalatsipaari maksumus on keskmise kuupalga suurune,  kirjutab 29. mai tööstuse rubriik.

Jalatsifirma Ritico on loodud aastal 1993, tootmisega alustati 1996. aastal. Ettevõtte juhatuse liikme Liis Tillmanni sõnul alustati nelja töötajaga, kelle hulka kuulus ka omanik Rait Tillmann. Nüüd on Riticol 49 töötajat, seega on pea 20 tegevusaastaga paisutud parajalt suureks, et olla usaldusväärne partner, kuid säilitada paindlikkus.

Tillmann tõdes, et võrreldes algusaastatega on palju muutunud. "Kas või finantsolukord, mis on alustava ettevõtte puhul nagunii keeruline, kuid sinna lisandus riigi üldine majandusseis. Isegi kui ettevõttel hakkas paremini minema, oli pangast pea võimatu ettevõtte arenguks laenu saada, sest intress oli alates 30 protsendist," meenutas ta.

Kõige vähem on tema sõnul aastatega muutunud tehnoloogia. "Masinaparki on ikka uuendatud, kuid enamiku tööst teevad ära inimesed oma kätega, nagu ka 20 aastat tagasi," ütles ta.

Head tööjõudu pole kuskilt võtta. Tillmann märkis, et suur hulk käsitööd nõuab häid töötajaid, kellest tuntakse alati puudust. Praegu on see suuremgi probleem kui algusaastatel, mil jalatsiõmbleja haridusega inimesi ikka tööjõuturul liikus. "Seega tuleb pühendada rohkem tähelepanu olemasolevate ressursside maksimaalselt efektiivsele ära kasutamisele, sest teiselt poolt on seal kinni ka meie töötajate palk," ütles ta.

Väga tähtsat rolli mängib jalatsiäris tema sõnul ka tooraine, eelkõige nahad. Kui algusaastatel sai nahka ka Eestist ostetud, siis nüüd, mil kogused on kasvanud, tuleb toorainet kaugemalt hankida. "Seega konkureerime maailmaturu hindadega, mis on suureneva globaalse tarbimise tõttu kindlalt kasvuteel." Tillmann lisas, et kulude vähenemisele kindlasti loota ei saa. Tuleb hoopis leida kõik nii ettevõttesisesed kui ka -välised varud ning need tööle panna -  tuleb olla loomingulisem.

Algusaastatel oli toodete müügi eesmärk Eesti turg ja tavaline oli aktiivne müügitöö ehk n-ö ukselt-uksele käimine. Praegu, mil firmal on toimiv kliendibaas üle Eesti, teevad reklaami tooted ise, mis aitavad leida uusi kliente nii Eestis kui ka välismaal.

"Praegu müüakse Ritico toodangust pool Eestis ja pool naaberriikides. Siiski - mida kaugemale Eestist liikuda, seda nähtamatumaks muutume. Kui Eestis ning veidi ka lähiriikides on veel argumendiks Eesti tootjamaana, siis mida Lääne-Euroopa poole liikuda, seda erilisem peab olema toode ise," selgitas Tillmann.

Tehakse vähe, aga väga hästi. Tillmann ütles, et nad järgivad juba ettevõtte algusaastatest kindlaid põhimõtted. Tooted peavad olema kvaliteetsed, mistõttu pole mõtet minna odava tööjõu teed. Tehakse pigem vähe, aga väga hästi. "Turul püsimiseks tuleb pakkuda kvaliteetset toodet ja toodet, mida klient vajab," on Tillmann veendunud. Ta lisas, et klientide teadlikkus on aastatega palju kasvanud.

Ühelt poolt on see ettevõttele kasuks tulnud, sest nüüd vaadatakse hinna asemel hinna ja kvaliteedi suhet. Teisalt tuleb panna varasemast rohkem rõhku tootearendusele. "Tuleb olla pidevalt ärkvel ja kuulata, mis on klientidel, tarnijatel ja töötajatel öelda. Siis on lootust, et sünnivad parimad otsused ja lahendused. Eks tibake õnne peab ka olema."

Tillmann ütles, et ettevõtte arenguks on algusaegadest lihtsam raha leida, pigem kulub energia parima ning ettevõtte jaoks sobivaima arengusuuna leidmisele.

Väiketootja Scheckmann on tegutsenud vaevu kaks aastat. Firma loovjuht ja disainer Sille Sikmann ütles, alustati vaikselt, aga nüüd on tellimuste arv kasvama hakanud ja kõik kliendid on ise firma vastu huvi tundnud. "Abiks on olnud turundus ja bränding, mida oma ettevõttes arendan. Samuti on aidanud konkursid, mis on tunnustust toonud. Unustada ei saa ka peret ja sõpru, kes on minu eest mõne hea sõna kostnud," lausus ta.

Eksportinud Scheckmann veel ei ole. Sikmanni sõnul on laienemissoovi tagasi hoidnud rahapuudus. "Olen ettevõttes täiesti üksi, mis on miinus," ütles ta ja tõdes, et ei leia sobivat tööjõudu. "Käsitööoskustega kingsepad on Eestis defitsiit. Käin ringi ja loodan leida kedagi, kel on soovi ja huvi ning oleks nõus Scheckmanni ridadesse astuma või teenust osutama," ütles ta.

Unistab suurelt. Sikmanni sõnul algab käsitsi valmistatud ja liimitallaga jalanõupaari hind 400-500 eurost. Hind sõltub mõistagi kliendi soovidest ja sellest, mis aastaajaks see mõeldud on. Tänavu on ettevõttel valminud üle 45 paari jalatseid.

Sikmann lisas, et ettevõtte loomisel oli idee luua šikkide meestejalatsite bränd, sest poelettidel pakutav polnud tema hinnangul isikupärane. Tema sõnul on Põhjamaa mehe jalg on suurema numbriga, laiema liistu või siis kõrgema võlviga, mistõttu on lahendus just mõõtude järgi tehtav töö.

"Idee oli olemas ja juhuslikult oli mul disainerina olemas ka vana Balti-Saksa päritolu nimi Schickmann, mis tõlkes tähendab šikki meest, mis on ideaalne kaubamärgi nimi," selgitas ta. Täht i nime keskel sai vahetatud e vastu, sest nii kõlas pehmem ja parem.

LISALUGU
Samelin pingutab militaarjalatsite hangetel

Jalatsitootja Samelin unistab laienemisest väljapoole Euroopat. Samelini juhi Leida Kikka sõnul tegutseb Tartu jalatsitööstus aastast 1945, eraettevõte Samelin sai alguse 1992. aastal. "On läinud hästi ja on läinud halvasti, olenevalt Eesti majandusolukorrast," ütles Kikka. "Käime lainetusega kaasas ja siis jälle rabeleme välja, mis näitab ettevõtte jätkusuutlikkust."

Kikka rääkis, et alustati allhankega Itaalia, Soome ja Norra firmadele. "Kliente oleme leidnud partnerite kaudu ja tänu heale kvaliteedile on ka meie juurde tuldud ja koostööd pakutud," segitas ta. "Õppides allhanketööde käigus pidevalt juurde, oleme arendanud oma kollektsiooni." Kikka sõnul on nende ettevõte spetsialiseerunud militaar-, töö- ja turvajalatsitele, seega ei tooda nad tavatarbijale. Kõik militaartellimused tulevad ainult läbi riigihangete, kus on kogu aeg aktiivselt osaletud. "Oleme kaotanud ja oleme võitnud, võidu korral aga on tulemus leping, mis võib kesta mitu aastat."

Kikka sõnul on ettevõte taotlenud ISO 9001:2008 ja AQAP 2110:2009 sertifikaadi, mis on eelduseks hangetel edukas olemiseks. "Kitsaskohad on kvaliteetsete materjalide väga pikad tarneajad ja finantseerimiseks vajalike vahendite leidmine," märkis ta. Tänu sellele, et ollakse Eesti Kaitsetööstusliidu liige ja EASi abile on võimalus osaleda Eesti ühisstendil tuntud rahvusvahelistel militaarmessidel.

Samelini tulevikuplaanid on Kikka sõnul seotud militaarjalatsitega, et võidetaks rohkem hankeid. "Meie unistuseks on olla edukas hangetel ka väljaspool Euroopat," ütles ta, lisades et samas soovivad nad kindlasti jätkata tootearendusi kiiremas tempos ka teistele tarbijatele ning teha Samelini kaubamärk tuntuks.

KOMMENTAAR

Võlgu ei võta ja kombinaati ei raja

Taniel Suvi, OÜ Kriuks kingameister

Tegutsenud oleme umbes viis aastat, nendes esimest kolme loen pigem aktiivseks sellipoisi ajaks. Hetkel võib väita, et kõik jalatsitüübid on ära proovitud. Ent kindel on see, et 10 aasta pärast on asjadest tekkinud jälle teine arusaam. Areng on pidev ja ühtlane ning meie ettevõte toimib stabiilselt. Võlgu me ei võta ja kombinaati ei raja. Kliendid on meile tulnud reklaami, veebi ja isiklike kontaktide kaudu.

Ütleksin, et areneme pigem pärivoolu. Põhimõtteliselt me midagi ei plaani ega suuna, samas ei tähenda see, et me ei visualiseeriks tegevust. Arendus toimub toote filosoofilises aspektis.

Toodete hinnaklass on keskmine kuupalk jalatsipaari eest. Me ei optimeeri hinda, tootel on emotsionaalne väärtus. Tellimusi on aastas umbes kümmekond.

Viimasel paaril aastal on keskendutud palju tootearendusele. Tähelepanu keskmes on tooraine ehk nahk. Pakume personaalset lähenemist ja kontrolli kõigi etappide üle. Illustratiivseks näiteks olgu siin kas või tökati ajamine kasekoorest (millega immutatakse nahka), mis samuti toimub oma töökodades. Kasutame naha värvimisel taimseid ekstrakte. Hetkel tuleb värvainepulber ühest Vana-Euroopa laborist. Paralleelselt kasutame üha rohkem ka kodumaist floorat, pidevalt toimuvad katsetused.

Suures plaanis võiks Kriuksu kontseptsiooni vaadelda kui vastutuse võtmist ümbritseva keskkonna ja oma tegevuste eest. Kriuksu käsitööna valmistatud jalanõud pole kodukootud välimusega. Ajad on moodsad ja seda arvestame ka meie. Meie jaoks on aga tähelepanu asja olemuses. Hingestame valmistatud kingad, andes neile vormi ja sisu.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. May 2014, 12:18
Otsi:

Ava täpsem otsing