Vähem sõltumist Vene energiast

Artikkel

- Uudised
- Sirje Rank
- 28. mai 2014 kell 12:52
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vähem sõltumist Vene energiast
Regionaalse LNG-terminali rajamine Soome lahe äärde on osa Euroopa Liidu täna avalikustatud strateegiast ELi energiajulgeoleku kindlustamiseks.
"Tahame kiirendada gaasi infrastruktuuri väljaehitust, et tagada varustuskindlus ja viia lõpule ühtse energiaturu ehitus," ütles Euroopa Komisjoni energiavolinik Günther Oettinger täna Brüsselis strateegiat tutvustades, lisades, et on kohe kohtumas Eesti peaministriga, kus teemaks ka LNG terminal Soome lahel.
Eesti on üks kuuest ELi riigist, mis saab kogu oma gaasi vaid ühelt tarnijalt, Venemaalt.
Lisaks tarnijate mitmekesistamisele ja siseturu väljaehitamisele näeb strateegia ette suurema rõhuasetuse energia kokkuhoiule, kodumaise energiatoodangu suurendamisele ning energiapoliitika koordineerimisele, et kõnelda kolmandate riikidega n-ö ühel häälel.
Strateegia väljatöötamise tingis Ukraina kriisiga muutunud geopoliitiline olukord.
EL sai mullu 27% tarbitud gaasist Venemaalt (importgaasist oli Venemaa osakaal 39%) ning ligi pool sellest imporditi Ukraina kaudu. Nii mõjutab Ukraina kriis ning Ukraina ja Venemaa vaidlused gaasi hinna üle ka Euroopa varustuskindlust.
Gazprom on ähvardanud 3. juunist gaasitarned Ukrainale katkestada, kui 2. juuniks pole Ukraina hakanud oma gaasivõlgu tasuma ja juuni tarnete eest ette maksnud. Ukraina pole aga nõus aprillist kehtima hakanud järsu hinnatõusuga. Euroliit on siin kõnelusi vahendanud ja pakkunud välja kompromissi. Samal ajal valmistutakse aga ka võimalikeks tarnekatkestusteks.
Komisjon soovitab liikmesriikidel enne talve läbi mängida stsenaariumi, kus gaasitarned katkevad, et järele proovida, kuidas energiasüsteem sellega toime tuleb. Tulemuste põhjal soovitatakse koostada hädaolukordade lahendamise kavad ja luua tagavaramehhanismid.
Teisalt soovitab komisjon talveks võimalikult palju gaasi ette varuda.
Täna avalikustatud strateegia ja põhjalik analüüs energiaturu olukorrast valmis ELi riikide tellimusel, kui pinged Ukraina ja Venemaa vahel kevadel järjest teravnesid. Valitusjuhid arutavad komisjoni ettepanekuid juuni lõpus toimuval Ülemkogul.
Euroopa energiajulgeoleku suurendamiseks soovitab komisjon liikmesriikidel olulisemaid energiapoliitika alaseid otsuseid omavahel koordineerida ning tagada, et kolmandate riikidega sõlmitud gaasitarnelepingud oleksid kooskõlas ELi siseturu reeglitega. Siht on suurendada gaasituru läbipaistvust - praegu ei ole alati teada, mis hinnaga riigid gaasi ostavad. Ka soovitab komisjon neid kaasata hinnaläbirääkimistele, mis Poola näitel võib anda häid tulemusi.
Euroopa Liidus tarbitud energiast moodustab 53% import. Eriti suur sõltuvus impordist on nafta osas, kus osakaal on ligi 90%. Tarbitud gaasist on impordi osakaal 66%. Gaasi osas sõltuvad 100% Venemaa gaasist Eesti, Läti, Leedu, Poola, Bulgaaria ja Slovakkia.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum