Noored jätavad panganduse

29. mai 2014, 00:00

Ajad, mil Eesti noored jooksid tormi majandus­erialadele, on möödanik. Trend on ülemaailmne, ka USA noored talendid pagevad Wall Streetilt.

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) ja Tartu Ülikooli (TÜ) vastuvõtustatistika põhjal on viimasel kümnendil noorte huvi finantserialade vastu tublisti kahanenud. Kui veel kümme aastat tagasi astus TÜ finantsvaldkonna erialadele 546 õppurit ja nende arv püsis mitu aastat üle 600 piiri, siis mullu oli see number 400 ligi. TTÜs on majandusaladele sisseastunute arv alates 2008. aastast langenud 13 protsendi võrra, 557-le.

Danske Banki personaliarenduse osakonna juhataja Külli Meier nentis, et majandusteadused on viimased 15 aastat olnud väga populaarsed ja kahjuks on toimunud ka ülekoolitamine, eriti ärijuhtimise nimetuse all. “Kohtame tööle kandideerijate hulgas noori, kellel on teoreetilised teadmised ja soov olla ärijuht, kuid napib neid, kes on valmis tegutsema tippspetsialistina finantsnõustamise või finantsvahenduse valdkonnas,” tunnistas ta.

Kõrgharidusreformi mõju. Samal ajal on pooletosina aasta jooksul TÜ IT-erialadele sisseastunute arv kasvanud enam kui kolmandiku võrra ja TTÜs enam kui viiendiku võrra. Et arvesse on võetud hõivatud arvutiteenindusettevõtetes, on see number tõenäoliselt tunduvalt suurem.

“IKT-haridust on kahtlemata rohkem populariseeritud  ja see on suurendanud huvi ja tasuta õppekohtade arv on selles valdkonnas aastaid olnud palju suurem kui majanduserialadel,” selgitas TTÜ õppeprorektor Jakob Kübarsepp. Samas majandus­erialade märkimisväärse vastuvõtu vähenemise taga on tema hinnangul peamiselt kõrgharidusreform, mille tulemusena lõppes peaaegu kõigil õppekavadel vastuvõtt riigieelarvevälistele ehk tasulistele õppekohtadele.

Ka TÜ õppekorralduse peaspetsialist Ülle Hendrikson nõustus, et vastuvõetud üliõpilaste arvu muutumises joonistub välja trend, kus finantsvaldkonna õppekavade õppurite arv on 2010./2011. õppeaastast hakanud kahanema, kuid IT-valdkonnas jätkanud kasvu. Hendriksoni sõnul on ülikool viimasel ajal ka ise tegutsenud selles suunas, et IT-õppe osakaal suureneks ja majanduserialadel õppekohti pigem vähendanud. Seega ei näita trend tema hinnangul ainult sisseastujate valikuid.

Seevastu Estonian Business Schooli (EBS) vastuvõtuosakonna juhataja Kadri Osula tõdes täpseid numbreid välja toomata, et kõikidest kooli valikmoodulitest on huvi just finantsteemade vastu kõige suurem. “Rahanduse suuna lõpetajate vastu on tööturul suur huvi, mida selgitavad ka lõpetanute keskmisest kõrgemad palgad,” toonitas ta.

Pangad ongi IT-firmad. Külli Meieri selgitusel on panganduses eelkõige vajadus töötajate järele, kes on valmis kliente finantsteemadel nõustama, selleks nutikaid IT-lahendusi looma ja finantsriske juhtima. “Suuremaid väljakutseid tajumegi IT-inimeste värbamisel, aga ka keskmisest spetsiifilisematele ametikohtadele pädevate inimeste otsimisel,” ütles ta ja lisas, et sellistel puhkudel on ettevõte valiku ees – kas minna üleostmise või ise endale talentide kasvatamise teed. “Meie oleme valinud teise tee, täidame spetsiifilisemaid ametikohti sageli sisekonkursi kaudu,” märkis ta. “Me ei pelga tööle võtta ilma põhjaliku töökogemuseta hakkajaid noori ning oleme leidnud palju pühendunud töötajaid, kes meie organisatsioonis oma kompetentse arendavad ja neid järjest keerukamate ülesannete täitmisel rakendavad.”

Ka LHV panga personalijuht Häli Õigus tõdes, et kogemusega IT-spetsialiste on kõige keerulisem leida ja hoida. “Üleostmise probleemi ma finantssektoris teravaks ei pea, pigem on see teemaks IT-sektoris ja see tekitab ka palgasurvet,” rääkis ta. “Usume, et pank on tänapäeval aina enam IT-ettevõte ja ootab töötajatelt varasemast enam IT-protsesside ja -süsteemide mõistmist. IT-hariduse populaarsuse kasv teeb ka finantsasutustele rõõmu.”

Swedbanki personalidivisjoni direktori Signe Kaursoni hinnangul ei peakski finantsvahendus olema tööjõu- või palgaturul kõige populaarsem või kõrgemini tasustatud sektor. “Eelistaksime näha, et mis tahes kõrge lisandväärtuse ja ekspordipotentsiaaliga tegevusharud ning ametid on populaarsed, ning IT-sektor on viimastel aastatel olnud üks nendest,” leidis ta.

Tema sõnul on finantssektori tööhõive stabiliseerunud, mistõttu on ka oodatav teatav huvi kahanemine. 1990ndate lood sellest, kuidas pangajuhid staarmaaklereid tikutulega taga ajasid, kuuluvad Kaursoni hinnangul ajalukku. “Talendi kriteeriumid muutuvad ja praegu ei tee üksiküritaja suures ettevõttes midagi ära, vaja on uusi kompetentse, kohanemisvõimet ja koostööoskusi,” kinnitas ta.

  • USAs valitseb samasugune trend

Wall Streeti finantstänaval töötavad noored investeerimispankurid hülgavad üha sagedamini oma kõrgelt tasustatud ja maineka ameti suures finantsasutuses, et luua oma tehnoloogiaettevõte. US Census Bureau andmetel on New Yorgis 25–34 aasta vanuste töötajate arv finants- ja kindlustusettevõtetes alates 2007. aastast kahanenud 19 protsendi võrra, veidi enam kui sajale tuhandele töötajale, vahendas uudisteagentuur Bloomberg.

Samuti kaotavad finantsasutused populaarsust eliitülikoolide majandustudengite seas. Nii näiteks langetas võrreldes 2006. aastaga maailma mainekaima ärikooli Harvard Business Schooli lõpetajatest enam kui poole vähem mullu karjäärivaliku investeerimispanganduse kasuks. Kui seitse aastat tagasi oli neid noori 12% kõigist lõpetajatest, siis mullu oli neid vaid 5%. Samal ajal on tehnoloogiasektorisse sisenenute hulk pea kolmekordistunud, küündides 18%ni. Täpselt sama trendi võib täheldada maineka Pennsylvania ülikooli Wharton Schooli statistikas.

Harvard Business Schooli MBA programmi karjääri ja professionaalse arengu asedirektori ning JPMorgan Chase & Co endise analüütiku Jonathan Shepherdi hinnangul on noorte seas vähem valmisolekut teha ohverdusi, mida nad oleks olnud valmis tegema 5–10 aastat tagasi.

Karjäärinõustajate kinnitusel saavad andekad tudengid tänapäeval teha karjäärivaliku sadade tehnoloogia- ja start-up-ettevõtete seast. Seetõttu eelistavad paljud suurpankade asemel sihtida järgmist Facebooki või Teslat. Shepherdi sõnul on panganduse populaarsust tublisti kahandanud finantskriis, negatiivne meediakajastus ja liikumine Occupy Wall Street. “Neist paljude vanemad kaotasid majanduskriisi ajal töö,” märkis ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. May 2014, 19:26
Otsi:

Ava täpsem otsing