Nordecon nopib vaid magusaid kirsse

"Viimasel ajal on muret tuntud Nordeconi likviidsuse pärast. Võin kinnitada, et firma on heas vormis, hästi treenitud ja minul seda hirmu ei ole," rääkis ehitusettevõtte nõukogu esimees ja suuromanik Toomas Luman eile Nordeconi aktsionäride korralisel üldkoosolekul.

Mullu kasvas Nordeconi käive aastaga 9% võrra 174 miljoni euroni ja puhaskasum oli 4,6 miljonit eurot. Juhtkonna hinnangul oli see hea tulemus, mida loodetakse järgmise kolme aasta jooksul veelgi parandada.

Ettevõtte juhi Jaano Vink tõdes, et olukord ehitusturul on jätkuvalt sportlik ja konkurentsitihe. Kuna ehitusmahud vähenevad, siis kavatseb firma eelkõige keskenduda kulude kokkuhoiule, kasumlikkuse parandamisele ja selle hoidmisele.

"Foorumitest võib lugeda, et aktsionärid on mures  sellepärast, et Nordeconi portfelli mahud kukuvad. See on aga teadlik tegevus, et portfelli kunstlikult mitte kasvatada," märkis Vink, kelle sõnul keskendutakse vaid nendele projektidele, kust on võimalik teenida kasumit.

Tänavu aasta mahtudele omab Vingi sõnul mõju ka asjaolu, et Euroopa Liidu rahastamisperiood pole veel käima läinud. Mis omakorda vähendab teede- ja kanalisatsioonitööde kogumahte 50% võrra.

Kui Merko sihib jätkuvalt välisturge, siis Nordeconi juhtkond hoiab konservatiivsemat joont ja kavatseb edaspidigi keskenduda koduturule. "Tunneme Eesti turgu nii hästi ja pole mõtet liigseid riske võtta," rääkis Vink.

Vingi sõnul pole keskkond Lätis nii palju paranenud, et firma julgeks seal suuri projekte ette võtta. Tegevust Lätis ja Leedus mõjutab juhi kinnitusel ka see, et Euroopa Liidu rahastamises on vaheperiood ja seega pole suuri teedeehituse projekte. "Kui uus rahastamisperiood saab tuleval aastal jalad alla, on lootust, et Lätis-Leedus alustatakse uuesti aktiivsemat tegevust," rääkis Vink.

Samuti jäävad oma aega ootama kaks kinnistut Ukrainas, mida firma müüa ei kavatse ja sobival ajal alustatakse seal taas tegevust. Vingi kinnitusel pole ka Soomet maha maetud. "Soome suunal oleme vaikselt tegemas niiöelda musta tööd ja näeme näiteks, et betoonitöödes suudaksime seal küll konkurentsi pakkuda," rääkis ta.

Ettevõte üllatas tänavu nii analüütikuid kui aktsionäre dividendimaksetega. Üldkoosoleku otsusega makstakse välja dividende 0,03 eurot aktsia kohta, mis tähendab aktsiahinda arvestades umbes 3,1protsendilist dividendimäära. Viimati maksis Nordecon dividende 2009. aastal, 0,06 eurot aktsia kohta.

"Kavatseme taastada kuni kriisiaastateni kestnud dividendiväljamaksed, eesmärgiks on igaaastaselt maksta dividendidena välja vähemalt 15% maksueelsest kasumist," sõnas Vink. Koosolekul võeti vastu ka Nordeconi nõukogu poolt tehtud ettepanek suurendada juhtkonna motiveerimiseks loodud aktsiaoptsiooniprogrammi rakendamiseks ettevõtte aktsiakapitali, emiteerides üle pooleteise miljoni uue nimiväärtuseta aktsia.

Ettepaneku järgi on Nordeconil õigus väljastada aktsiaoptsioone kokku kuni 1 618 755 aktsia omandamiseks. Seega suureneks aktsiakapital senisega võrreldes 32 375 483 aktsiani. Lumani sõnul on see mõeldud juhtkonna motiveerimiseks, et tulevatel aastatel oleksid veelgi paremad majandustulemused. "Me ei anna midagi tasuta ja juhtkonnale on seatud täpsed nõudmised," rääkis Luman.

Vingi sõnul on tänaseks tasapisi seljataha jääv kriis näidanud, et Nordeconi otsus hoida tasakaalus hoonete ja rajatiste ehitamist, on ennast ära tasunud. "Jätkame sama strateegiaga ka edaspidi. Leiame, et parematel päevadel saab mõlema pealt ka korralikult teenida," märkis Vink.

Üheks märkimisväärseks trendiks on juhi sõnul ka see, et riigi osakaal tellimustes oli mullu 20% ja see langeb. "Hetkel on meie ainus riigihange Pauluse kirik Tartus. See näitab, et liigume aina enam eratellimuste suunas," rääkis Vink. Aastaks 2017 on juhi sõnul eesmärgiks saada brutokasumi ja EBITDA (äritegevuse kasum enne intresse, tulumaksu ja amortisatsioonikulu) määr müügitulust vähemalt 8% ja 6%.

"Samuti soovime, et meie enda elamuarenduse osakaal Eestis tõuseks selleks ajaks kuni 5%ni müügitulust. Meie olemasoleva maaportfelli arvestades võin öelda, et see on saavutatav eesmärk," märkis Vink.

Mul on Eesti ettevõtetesse usku, rääkis viimastel aastatel Tallinna börsi suurimaks erainvestoriks kerkinud Sven Lennart Alpstal.

"Kui ma tegutsen siin riigis, siis tahan ka kohalikesse ettevõtetesse investeerida," põhjendas Alpstal seda, miks ta on Tallinna börsi ettevõtetesse paigutanud miljoneid eurosid.

Täna Nordeconi aktsionäride korralisel üldkoosolekul käinud investor kinnitas, et tal on Eesti ettevõtluskeskkonda ja ettevõtetesse usku. Alpstal nõustus sellega, et viimasel ajal on palju diskuteeritud Tallinna börsi väikese käibe ja tehingute arvu üle. "Kui ehk välja arvata Stockholmi börs, siis samasuguseid trende näeb ju mujal lähiümbruses ka," rääkis Alpstal.

Investori ei soovinud aga kommenteerida põhjust, miks ta on tõusnud Nordeconi suurimate investorite hulka. Samuti ei nõustunud ta andma pikemaid selgitusi oma teiste investeeringute kohta. "Kui ma täna arvan ettevõtte kohta üht, siis aasta pärast võib olukord olla juba hoopis teine ja ma ei soovi sellepärast hetkel midagi kommenteerida," ütles seni avalikkuse eest pagenud investor lõpetuseks.

Sven Lennart Alpstal investeerib Eesti börsifirmadesse oma Saaremaal tegutseva ettevõtte Luksusjaht AS kaudu. Tänavu aprilli seisuga on tema portfelli väärtus 10 184 072 eurot. Kaks aastat järjest Äripäeva investorite TOPi võitnud investor on paigutanud 4,2 miljonit eurot Tallinkisse ja veidi enam kui kolm miljonit eurot Nordeconi. Lisaks kuuluvad tema portfelli veel Olympic Entertainment Groupi, Tallinna Kaubamaja, Baltika ja Premia Foodsi aktsiad.

Luksusjaht AS tehtud edukad investeeringud Tallinna börsile kergitasid kaatritootja 2012. aasta kasuminumbrit erakorraliselt 1,3 miljoni euro võrra. Tänu aktsiate ümberhindlusele suutis kaatritootja aastaga ka kasumit tõsta 2,73 miljonilt 3,81 miljoni euroni.

Suurimad aktsionärid:*53,67%  Nordic  Contractors AS, mille omanikud  on 30% Investar OÜ kaudu Egon Mats, 50% Luman ja Pojad OÜ kaudu Liivi ja Toomas Luman ning 15% TL Holdinginvesteeringud OÜ.

*9,72 % Luksusjaht AS kaudu Sven Lennart Alpstal

Autor: Birjo Must, Harry Tuul