Uudised
28. mai 2014 kell 21:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sotsiaalmaksu tasuv robot aitab täita pensionikassat

Eestis ei sünni nii palju lapsi, et tagada jätkusuutlik pensionisüsteem, kuid me ei soovi ka massilist tööjõu sisserännet. Seega jääb üle võimalus lasta see töö, mida oleks teinud meie sündimata lapsed või siia saabumata võõrtöölised, ära teha robotitel. Robotid võiks pensionisüsteemi hüvanguks panna ühtlasi ka sotsiaalmaksu maksma.

Statistikaameti prognoosi järgi on aastaks 2040 Eestis ühe ülalpeetava kohta 1,5 tööealist, praegu on neid veel kaks. On ilmselge, et praegune riiklik pensionisüsteem ei saa sellise demograafilise muutusega hakkama ega taga tulevastele pensionäridele elamisväärset pensionipõlve.

Mõte panna robotid makse maksma võib tunduda esmapilgul utoopiline, kuid praeguses olukorras on hädasti vaja leida uusi lahendusi.

Uudne tehnoloogia lahendab rahvastikuprobleemi. President Toomas Hendrik Ilves tõstatas aastapäevakõnes küsimuse, kuidas vananeva rahvastikuga riigis toime tulla. Presidendi hinnangul on ilma massilise sisserändeta ainult üks võimalus püsima jääda ja see on kauem tööl käia. Igati nõus, aga mina näen siin veel lahendusi. Seda eelkõige moodsas tehnoloogias ning robotites, nende massilise kasutuselevõtu soodustamises.

Roboti all ei pea mõtlema ainult ulmefilmidest tuttavaid rääkivaid ning käte ja jalgadega olendeid, vaid tänapäevaseid tehnoloogiasaavutusi, mida kohtame igapäevaelus pidevalt, ilma et me neid robotiteks peaksime. Pangatellerid on asendunud sularahaautomaatidega, postitöötajat asendab pakiautomaat, autot peseb automaatpesula, muru niidab robot, tolmu imeb robot, politseiniku asemel mõõdab kiirust automaatkaamera.

Peaksime soodustama uudse tehnoloogia kasutamist. Eksportivad ettevõtted võiks investeerida robotitesse ja automaatliinidesse - alates puidu töötlemisest kuni elektroonikaseadmete koostamise ja nanotehnoloogiliste robotiteni.

25 aasta pärast võib Eestis küll ühe ülalpeetava kohta olla 1,5 tööealist, aga kui meie riigi SKPd aitab tõsta lisaks veel viis miljonit robotit, ei tohiks inimväärse pensioni maksmine üle jõu käia.

Võiksime tehnoloogiat kasutades märgatavalt suurendada lisandväärtust ja mitmekordistada riigi SKPd ilma, et meil oleks vaja võõrtööjõudu. Robotid saaksid ära teha lihttöö, mida inimesed teha ei taha; ja ka sellise täppistöö, millega inimene hakkama ei saa. Inimeste teha jääks eelkõige see, mida robotid ei oska - mõtlemine ja loominguline töö.

Me ei peaks pidurdama ega taga nutma mõne elukutse ja töökoha kadumist. See on paratamatus ning mida kiiremini me uue ja efektiivse tehnoloogia kasutusele võtame, seda parem. Ühtlasi saab robotid siduda edukalt riigimaksude maksmisega, näiteks sotsiaalmaksu tasumisega.

Kuidas robot makse maksab? Toon näite mööblitööstusest. Oletame, et kümne töötajaga mööblitootmisettevõtte üks töötaja läheb pensionile ja selles piirkonnas pole kedagi tema asemele võtta. Ettevõte on seniajani kasutanud lihtsaid puidutööpinke. Kallite robotite soetamine käib väikestele ettevõtetele tihti üle jõu.

Siin võiks riik appi tulla. Ettevõte soetab näiteks KredExi toel 100 000 eurot maksva robotseadme ja suudab anda sama palju toodangut kui muidu üheksa inimesega. Robot ei pea puhkama ja võib mitu vahetust tööd teha. Ettevõte saab oma tootmismahtu hoopis suurendada. KredEx (ehk siis riik) aitab riske maandada ja finantseerimist toetada, ettevõte aga tasub seadme eest järgnevatel aastatel, lisades ühtlasi ka n-ö sotsiaalmaksu.

Kui ettevõte tasub riigile selle 100 000eurose roboti pealt kuni amortiseerumiseni 3% aastas makse, on võit mõlemapoolne. 3% aastas teeb kõnealusel juhul 3000 eurot ning seda on tõenäoliselt rohkem, kui tasuti pensionile läinud töötaja kohta pensionifondi minevat summat. Ettevõte saaks aga endale moodsa tööpingi ja muutuks konkurentsivõimelisemaks.

Kutseharidust tuleb muuta. Mõistagi nõuab sellise süsteemini jõudmine kutsehariduse ümbervaatamist. Tööturg vajab töölisi, kes oskaksid erinevaid roboteid juhtida. Neid saab aga koolitada vaid siis, kui ka ametikoolid saavad enda käsutusse samasuguse tehnoloogia.

Nagu 20 aastat tagasi olid meile arusaamatud nii kübersõjad kui ka ilma juhita autod, võib praegugi tunduda võõras mõte, et sinu pensioni või lastetoetuse teenivad välja robotid. Ometi on see täiesti võimalik teoks teha.