Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uue andmebaasi superriskid
Teabeametis lahvatanud skandaal kinnitab kartusi, et maksuameti superandmebaas on ettevõtjatele kui viitsütikuga pomm.
Vähemalt 1000euroste arvete deklareerimist nõudva seadusemuudatuse puhul tuleb tõdeda, et algselt presidendi poolt välja kuulutamata jäänud versiooniga võrreldes polegi sisuliselt muid muutusi peale seletuskirja pikkuse.
EVEA liikmed on pettunud, et riigimehelikkus on kadunud ja maksuameti kavandatava superandmebaasi loomist ei peeta põhiseadusega vastuolus olevaks.
Põhjendatud kartused. Miks ei näe riik riski asjaolus, et ettevõtjate ärisaladused võivad lekkida? Eesti ettevõtlusest valdav osa on ühel või teisel viisil seotud vahendusega ning siin on oluline teada, kust osta soodsalt, kus on kliendid ning millise kasuga müüa – see info on ettevõtjatele kulla hinnaga.
Ettevõtjaskonna kartused on põhjendatud. Kui välisluurest, aga varem ka kaitsepolitseist ja kaitseministeeriumist on võimalik lekitada riigisaladust, saab käibedeklaratsioonidega seotud superandmebaasi loojate vastuväiteid pidada lihtsalt rumalaks või lausa pahatahtlikuks. Väidetakse, et riski pole, kuna ametnikud ei hakkagi andmeid detailselt vaatama, vaid seda teeb arvuti. Rahvusvahelised andmevarguse suurkujud, näiteks WikiLeaksi asutaja Assange, ei ole meie teada masinad, vaid luust ja lihast inimesed.
Andmetele juurdepääsuga inimene ei peagi seda teavet kohe kasutama. Kuid töölt lahkudes võib andmebaasist saadud infot kasutada nii oma tarbeks kui ka seda konkurentidele müüa. Uuest andmebaasist oleks võimalik kätte saada paljude ettevõtete tehingupartnerid ühekorraga. Selle kaudu oleks lihtne teha koondeid ning tõsta need uue ettevõtte äriplaani üheks osaks.
Paraku leidub alati neid, kes soovivad hankida tundlikku infot rikastumise või mõjuvõimu tarvis.
Keeruline tõendada. Maksuametile peaks hästi teada olema, millist lisariski see nende töötajatele kaasa toob. Infot kasutades võib mõne ettevõtte tegevuse väga lihtsalt üle võtta.
Muidugi võib pöörduda kohtusse, kuid kohtus on tõendamise kohustus hagi esitajal ehk ettevõtjal, kelle äritegevuse andmetest tulenevalt on sündinud näiteks uus ettevõte. Selle tõendamine on aga keeruline, et mitte öelda võimatu.
Ettevõtjad mõistavad, et riik peab maksuauguga tegelema. Tore, et amet on viimasel ajal kontrolli tõhustanud, kuid superandmebaas ei ole riigikassat kasvatav mehhanism, vaid viitsütikuga pomm.
Eesti kui eduka ja innovatiivse riigi mainega ELi liige peaks algatama diskussiooni käibemaksu mõttekuse üle – ehk on see maks oma aja ära elanud ning tuleb leida paremini kontrollitavad moodused, kuidas tarbimist maksustada.