Saadikud nuumavad end

Erasektoris ootab koondatut teatavasti ühe kuu palk, enamat võimaldab vaid vaid viie ja enama aasta pikkune staaž. Omal soovil ja poolte kokkuleppel lahkujad ei saa mingit hüvitist.

Kui rahvasaadik on riigi­kogus olnud alla aasta, saab ta lahkudes kaasa kuni kolme kuu palga. Olles vastu pidanud aasta või kauem, lahkub saadik poole aasta palk taskus. Erandid, mil lahkumistasu ei maksta, on saadiku suundumine teise riigiametisse enne tema volituste lõppu ja süüdimõistev kohtuotsus, samuti kestev töövõimetus ning surm.

Vahtre juhtum. Värskeim näide sellest, kuidas riigikogulase lahkumishüvitis pole vajaduspõhine, on IRLi liikmest saadiku Lauri Vahtre juhtum.

Meenutagem, et Vahtre pikaaegne sõber ja erakonnakaaslane Mart Laar, endine kaitse­minister, võttis Vahtre 2011 suvel, pärast viimase ebaõnnestunud katset riigikokku pääseda, kaitseministeeriumi avalike suhete nõunikuks. Ametikoha konkursil osalemise tingimus oli doktorikraad, mis töökoha kenasti Vahtrele kätte mängis.

2013. aasta jaanuaris siirdus Vahtre lapsehoolduspuhkusele läinud Reet Roosi asemel riigikokku. Tema kui asendusliikme aeg riigikogus kestab juuni alguseni ehk kokku neli ja pool kuud. Kaitseministeerium hoiab seni Vahtrele kenasti alles tema töökoha – ministeeriumi kinnitusel on selline praktika igati tavapärane.

Vahtre võimalus maanduda riigikogust tagasi kaitse­ministeeriumisse väga ei üllatagi. Kuid Vahtre saab riigikogust lahkumishüvitisena kaasa üle 10 000 euro ulatuva bruto­tasu ehk kolme kuu palga. Kaitseministeeriumi palgaandmetest selgub, et ministeeriumis teenis Vahtre 2012. kokku 21 120 eurot. Seega saab ta pärast lühiajalist põiget riigikokku peo peale pool varasemast ministeeriumitöö aastapalgast.

Riigikogu liikmete lahkumishüvitise eesmärk on võimaldada saadikul rahulikult uus töö otsida. Sageli on aga lahkuval saadikul uus töö kohe olemas või on ta juba riigikogulasena ettevõtja, töötab mitmel rindel jne. Seetõttu oleks õiglane, kui riigikogust lahkumise hüvitis lähtuks vajadusest.

Ettepanek. Iga saadik võiks riigikogust lahkudes saada ühe kuu palga suuruse hüvitise ja täiendavat hüvitist üksnes vajadusel, näiteks kui saadik pole selle aja jooksul leidnud uut töökohta. Lahkuvate riigi­kogulaste poputamise piiramisega kokkuhoitav summa poleks küll teab mis suur, kuid midagi head saaks sellega kindlasti korda saata. Abivajajaist meil puudust ei ole. Pealegi oleks boonuseks rahva õiglustundega arvestamine.