Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Seaduseandja vajab korraliku seaduse tegemiseks aega
Apteegi asutamise piirangute ajutine pikendamine ühe aasta võrra viitab põhimõttelisele probleemile: seaduseandjale antud otsustamise tähtaeg oli liiga lühike. Tervishoiu valdkond on selleks liiga keeruline, et vaid kuue kuuga oleks võimalik turul põhimõttelisi ümberkorraldusi teha.
Mõni kuu tagasi oli apteegiturgu ümber korraldav seaduseelnõu olemas – see nägi muu hulgas ette tugevaid omandipiiranguid ning nn proviisorapteekide tekke ning jae- ja hulgimüügi täieliku eraldamise. Kuid sellele avaldasid tugevat vastuseisu ka kõige tulisemad asutamispiirangute kaotamise pooldajad, nt konkurentsiamet.
Aeg maha. Sellises olukorras oli aja mahavõtmine, täiendavate analüüside kasuks otsustamine ja uue kompromissi otsimine täiesti põhjendatud. Liiga jäik regulatsioon ei võimaldanud aga anda riigikohtul seaduseandjale pikemat tähtaega. Sellepärast otsustas seadusandja mitte teha läbimõtlematult järske ümberkorraldusi turul, vaid võtta põhimõttelisemate muudatuste tegemiseks lisaaega. Seda ei saa ette heita.
Seaduseandja peaks saama otsustada ka õigusloome tempo, mõjuanalüüside vajaduse ja põhjalikkuse ning muu sellise üle. Kui pealiskaudsuse või kiirustamisega midagi ära rikutakse, vastutab selle eest küll seaduseandja, aga ühiskonnal pole sellest abi, kui on võimalus kellegi peale näpuga näidata.
Riigikohtu otsus on täitmiseks. Teisalt, riigikohus tunnistas põhiseadusevastasuse tõttu kehtetuks konkreetsed ravimiseaduse sätted, mitte ei kirjutanud seadusandjale ette, milline peaks olema apteegituru korraldus. Võimude lahususe põhimõttest tulenevalt polnuks see mõeldav. Seetõttu pole korrektne väita, et kehtestades uue reeglistiku ravimiseaduses eirab seaduseandja riigikohtu lahendit.
Kontekst loeb. Riigikohus andis hinnangu varasema apteegituru korralduse ühele aspektile, apteekide asutamispiirangule, ja seda tollal kehtinud ravimiseaduse kontekstis. Kui seadusse kätketud ravimite müügi korraldus on muutunud, ei saa väita, et riigikohtu varasem lahend oleks automaatselt uuele olukorrale laiendatav. Uue olukorra põhiseaduslikkus selgub põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses.