Esmaspäev 27. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Töötaja suhtub rohelisse kontorisse umbusuga

30. mai 2014, 13:36

Eestasi iseloomustab kritiseerimine ja ühistele protseduuridele vastu töötamine, mistõttu ei edene inimeste käitumisharjumuste muutmine ja tervisliku töökeskkonna loomine meil nii edukalt kui Põhjamaades.

Eestlane suhtub aga uuendustesse umbusuga. Rohelise kontori käsiraamatu ühe koostaja Harri Moora sõnul iseloomustab eestlasi kritiseerimine, ühistele protseduuridele vastu töötamine ning initsiatiivi allasurumine, mistõttu ei edene inimeste käitumisharjumuste muutmine ega tervisliku töökeskkonna loomine meil nii edukalt kui Põhjamaades, kus roheliste põhimõtete rakendamine on väga levinud, kirjutab 2. juuni kinnisvara rubriik.

Moora sõnul on keskkonnahoidlike põhimõtete rakendamisel kontorites kõige suuremaks väljakutseks inimeste kaasamine. Tihti arvatakse, et igapäevane tegevus ei avalda kontorites suurt keskkonnamõju. Sellel on aga üha suurem osa keskkonnamõjude tekkes. Lisaks jäätmete tekkele suureneb kontorites järjest energia, vee ja teiste loodusvarade tarbimine. Koos tugitegevustega tarbivad kontorid isegi kuni 40% maailma toorainest ja ressurssidest.

"Inimeste kaasamine on kõige suurem väljakutse rohelise kontori rakendamisel. Ei piisa ökokontorist, kui sellel sisu pole," ütles ta. "Uuest energiasäästlikust printerist pole kasu, kui inimene valimatult kõike prindib või pole kursis elementaarse jäätmete sorteerimisega," märkis Moora. Tema sõnul on võrreldes teiste Euroopa riikidega paberivaba asjaajamine, e-arved ja digiallkirjad Eesti kontorites oluliselt paberikasutuse vähendamisele kaasa aidanud, kuid energiasäästus, inimeste kaasamises ning teadlikkuse tõstmises on veel pikk tee käia.

Moora sõnul kipuvad kontoritöötajad rohelise kontori põhimõtete rakendamisse umbusuga suhtuma. "Me võrdleme end maailma parimatega, nagu Prantsusmaa, Belgia ja Skandinaavia, mis on absoluutseks tipuks. Nende edusammud ei ole seotud seadmete, vaid töökeskkonna paremaks muutmisega," selgitas Moora.

"Meie, eestlaste omavahelised suhted ei ole kõige soojemad, me oleme külmad. Meil on selleks pikk tee minna, et mõista, kuidas inimesi rohkem kaasata ning teadlikkust tõsta," lausus Moora. Siiski on tema hinnangul mitmed head näited Eesti kontoritest, mis annavad eeskuju mõnusa ja tervisliku töökeskkonna loomisel ning kõikide töötajate kaasamisel, mis annab häid tulemusi. "Oluline on seejuures rohelise kontori põhimõtete süsteemne rakendamine. See eeldab ka juhtkonna toetust ja kõigi töötajate kaasamist keskkonnategevusse."

Mõnusa töökeskkonna nimel. Keskkonnajuhtimise süsteemi rakendamine annab töötaja heaolule palju juurde. "Rohelise kontori käsiraamat" annab nii era- kui ka avaliku sektori asutustele näpunäiteid keskkonnahoidliku ehk rohelise kontori põhimõtete rakendamiseks. Tegu on keskkonnajuhtimise süsteemiga, mille tingimustele vastates saavad asutused sertifikaadi, mis vastab ISO 14001 nõuetele.

Rohelise kontori põhimõtted on jagatud juhtimisega (keskkonnategevuse kavandamine) ja keskkonnavaldkondadega (energiatõhusus, paberi kasutus, jäätmete liigiti kogumine, rohelised hanked, liikluskorraldus, tervislik töökeskkond jt) seotud tegevusteks. Moora sõnul on avalikul sektoril rohelise kontori põhimõtete järgijana ja keskkonnahoidlike hangete korraldajana märkimisväärne võimalus mõjutada Eesti ühiskonda laiemalt keskkonnahoidlikumaid valikuid tegema ning juurutada keskkonnasõbralikumate toodete tarbimist.

DHL piirab printimist. Möödunud aastal Eesti Rohelise Kontori konkursil teise koha pälvinud AS DHL Estonia on rohelise kontori põhimõtteid järginud juba aastaid. "Mõõdame aastaid oma kontorite ning sõidukipargi CO2 jalajälge ja oleme seadnud SMART-põhimõttel osakonnapõhised iga-aastased keskkonnaeesmärgid," ütles ettevõtte kvaliteedi-, keskkonna- ja kommunikatsioonijuht Laire Suurväli.

Lisaks oma töötajatele on keskkonnasüsteemiga seotud ka kliendid, koostööpartnerid ning allhanke pakkujad. "Pakume neile erinevaid koostöövõimalusi, näiteks klientidele GOGREEN süsinikneutraalset transporditeenust ning saadetiste CO2 jalajälje mõõtmist, keskkonnaalase teadlikkuse parandamist erinevate koolituste pakkumisega, asjaajamises digitaalset dokumendihaldust ning erinevaid e-lahendusi," rääkis Suurväli.

Konkreetse näitena tõi Suurväli välja ühtsed printimislahendused, mis kujutavad endast ühte printimis-koopiamasinat terve kontori peale. "Projekti tasuvus oli kiire ning konkreetselt mõõdetav - oleme loobunud kõigist osakonna printeritest, nende hooldamise ning tarvikute soetamise kuludest, märgatavalt on vähenenud koopiapaberi ostmise vajadus," kommenteeris Suurväli.

Tema sõnul võimaldab ühtne printimissüsteem monitoorida väljaprinditavate materjalide mahtu osakonniti. Võrrelduna osakondade eelmiste aastate tulemustega, tekitab see ka väikse positiivse konkurentsi, sest kõik soovivad, et nende osakond oleks võimalikult roheline. Lisaks tagab printimislahendus selle, et üleliigsed või kogemata printima pandud materjalid jäävad printimata, sest prinditud materjalide kättesaamiseks peab iga töötaja kasutama töötajakaarti ning kinnitama printeri juures, et soovib neid materjale. Juhul kui läks üldse meelest, et midagi prinditud sai, saabub järgmisel päeval e-postkasti meeldetuletus, mis annab võimaluse veel kord materjalidele järgi minna või need süsteemist kustutada. Kui ka seda teadet eiratakse, kustutab süsteem automaatselt printima pandud töö oma mälust, rääkis Suurväli. 

Suurväli soovitas, et rakendatavad meetodid tuleb inimestele võimalikult lihtsaks ja mugavaks teha. "See garanteerib, et töötajad tulevad põhimõtetega kaasa ning on nõus ka käitumisharjumusi muutma," ütles ta. "Kindlasti on oluline eeskuju näitamine, eelkõige juhtkonna tasandil. Kui juhtkond valdkonda oluliseks ei pea ega ise oma käitumisega eeskuju näita, siis ei tule ka põhimõtete elluviimisest reeglina midagi välja."

Suurvälja sõnul pole vähemtähtis ka valdkonna eest vastutaja ja eestvedaja roll. "See inimene peaks olema entusiastlik, positiivne ning kaastöötajaid keskkonnasõbralikult käituma inspireeriv," märkis ta. Samuti soovitas ta kasutada tulemuste mõõdikuid, et saada ülevaadet sellest, kus hetkel asutakse ja kuhu jõuda soovitakse.

Lisaks soovitas Suurväli esmalt alustada lihtsamatest asjadest, mis ettevõttes parandamist vajavad, ning kui need põhimõtted on rakendatud ning töötajate teadlikkus tõusuteel, saab edasi liikuda järgmiste, võib-olla ressursimahukamate projektideni.

***

Keskonnasõbralikkus rohkem arendaja teha
CGI Eesti AS tegevjuht Avo Kask
Aeg-ajalt ikka mõtleme kontori rohelisusele. Me asume normaalses kontorihoones, ent sageli on keskkonnasõbralikkus rohkem arendaja, mitte rentniku teha. Rentnik saab kontoris ümber tõsta küll vaheseinu, aga mitte ümber ehitada kütte- ja ventilatsioonisüsteemi, mis büroopindade puhul peamise kokkuhoiu annab. Elektri kasutust ja tulede kustutamist ruumidest lahkudes ning muid taolisi väiksemaid asju jälgitakse kontorites nii ehk naa, see on ettevõtetele oluline juba kulude kokkuhoiu pärast. Eks säästlikkus ja keskkonnasõbralikkus käivadki käsikäes. Rohelisus on mõnes mõttes üleekspluateeritud mõiste. Pigem rõhuvad ettevõtted kuude kokkuhoiule ja see muudab sageli ka hoone keskkonnasõbralikumaks. Ise pole kontorihoonet otsinud ja selle turuga väga kursis, aga tunnetuslikult võib öelda, et valikut on, kui tahaks pinda vahetada, sest säästlikest kontoripindadest räägitakse päris palju.

Hoiame teadlikult kokku
Merike Hallik, CWT Estonia tegevdirektor
Kuna olime Kaleva Traveli grupis, oli meie tegevusel aastaid WWF (World Wide Fund For Nature) Rohelise büroo (Green Office) sertifikaat, mida anti välja Helsingi kontorist. Seetõttu oli meie eesmärgiks teadlik toimetamine kontoris. Soomlased on ju ise väga kokkuhoidlikud ja nendele oli see oluline, ent enam seda sertifikaati paraku välja ei anta. Sel ajal, kui seda taotlesime (aastatel 2009-2010), ei olnud näiteks Eestis veel riigihangetes punkti, et partner peaks tegutsema keskkonnahoidlikult. Seal aga küll.

Jälgisime siis nii elektritarbimist kui ka paberi kokkuhoidu ning sorteerimist. Monitoorisime kasutust ja tuletasime inimestele regulaarselt meelde, et näiteks tuled tuleks kustutada, kui ruumidest lahkutakse. Hiljem on töötajad välja toonud, et see oli väga hea kogemus, mis aitas käitumist muuta ka kodus.

Palju on käitumine kontoris seotud ka ettevõtte sisekorraeeskirjaga. Kui sisekorraeeskirjas pole kirjas, kas töölt lahkudes peab arvuti kinni panema või mitte, käitub igaüks omamoodi.

Mis puudutab meie maja, siis pole teada, kuidas see ehitatud on. Aga siseruumides on meil palju lilli ja pilte seinal, oleme püüdnud ruume muuta inimsõbralikumaks.

***

Starmani kontorit kütavad serverid

Starman kasutab kaugkütteteenuse asemel ettevõtte suurest seadmepargist eralduvat soojust.

"Telekommunikatsiooni valdkonna ettevõtete lahutamatuks osaks on suur seadmepark, mis tarbib palju elektrit. Vaid väike osa elektrist liigub võrku, enamus elektrist jääb soojusena üle ehk tegu on jääksoojusega. Analüüsides energiahulkasid, selgus, et efektiivsem on lõpetada soojaenergia ostmine küttefirmalt ning jääksoojus ära kasutada kontori kütmiseks. Nii ehitati küttesüsteem ümber ja praegu köetakse peakontorit 100% ulatuses seadmeruumide jääksoojusega," ütles Starmani tehnoloogiadirektor Hanno Liiva.

"Teine samm oli arvesüsteemi muutmine elektroonseks ja praegu liiguvad kõik arved Starmanis ainult elektroonsel teel, mis võimaldas vähendada paberi kasutamist," lisas kommunikatsioonijuht Kristi Reiland.

Kolmas samm on alles töös – kogu dokumendihaldussüsteemi üleviimine elektroonseks. Lisaks võttis Starman kasutusele joogivee filtreerimisautomaadid ehk ettevõte ei osta pudelivett, vaid filtreerib kraanivett.

Reiland soovitas ettevõtetel analüüsida igakuiseid kulusid, millest selgub, millist neist õnnestuks vähendada IT-või energiasäästlikumate lahenduste kasutuselevõtuga. 

***

MIS ON MIS
Rohelise toimimisega seotud aspektid:

  • Keskkonnahoidlikud hanked. Kontoritarvete ja -teenuste sisseostuks peab koostama keskkonnahoidliku hankimise kriteeriumid ja korra.
  • Energiatõhususe edendamine. Peab kehtestama meetmed tarbitava energia säästmiseks ning energiatõhususe suurendamiseks.
  • Loodusressursside jm materjalide kasutamise vähendamine. Tuleb rakendada meetmeid, mis võimaldavad vähendada loodusvarade ja olulise keskkonnamõjuga seotud kontoritarvete tarbimist.
  • Jäätmetekke vähendamine ja taaskasutus. Peab looma meetmed jäätmetekke vähendamiseks ja jäätmete liigiti kogumiseks (et oleks tagatud võimalikult kõrge jäätmete taaskasutuse protsent ning ühtlasi vastavus õigusaktide nõuetele).
  • Säästev transport ja liikluskorraldus. Peavad olema kehtestatud meetmed, mis võimaldavad minimeerida transpordivahendite kasutamisest tulenevat negatiivset mõju keskkonnale ning edendada säästvaid tööreise ja tööle-koju liikumist.
  • Tervislik töökeskkond. Peab looma meetmed tervisliku ja sotsiaalselt vastutustundliku töökeskkonna ja -tingimuste võimaldamiseks (sh tuleb regulaarselt läbi viia riskihindamist töökohtades).

Allikas: Säästva Eesti Instituut

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. May 2014, 13:36
Otsi:

Ava täpsem otsing